Põllumehed Argentiina eluga tutvumas

Põllumehed Argentiina eluga tutvumas
Põllumehed Argentiina eluga tutvumas

Põllumeestele on meeldinud ikka peale rasket hooaega natuke puhata ja puhkuse parimaks vormiks on reisimine, kus ka alati midagi tööga seotut, uut ja huvitavat, näha saab. Nii külastas grupp Eesti põllumehi eksootilist Argentiinat. Reisimuljeid jagavad Marge Pähkel ja Tiiu Annuk Scandagra Eesti ASist.

Novembri esimese päeva pärastlõunal saabus grupp põllumehi Tallinna lennujaama, et üheskoos ette võtta pikk ja põnev reis Argentiinasse. Kogu 24-st grupiliikmest olid kaks reisikaaslast enne Argentiinas käinud, ülejäänud liikmetele oli see avastamata maa. Lend kestis peaagu 15 tundi. Vähesed meist olid käinud ekvaatorist allpool, 5-tunnise ajavahega pidi küll pisut harjuma, kuid õige pea saime kõik Argentiina rütmi. Esimene päev läkski peamiselt kohanemiseks.
Teise päeva hommikul tegime linnaekskursiooni Boenos Aireses. Ilm oli mõnusalt soe ja meie, kui põhjamaa inimesed, saime juba esimese D-vitamiini päikese näol. Kõige muuhulgas külastasime Recoleta surnuaeda, mis on omaette vaatamisväärsus ning kuhu on maetud riigi kuulsamad inimesed sealhulgas legendaarne Eva Peron, meie ringkäigust ei puudunud ka La Boca värvikas linnaosa, mis on tango sünnikoht.

Buenos Aires üllatas väga euroopaliku olekuga, nii kaasaegsete kui ajalooliste ehitistega, eelkõige leidsime eest palju Prantsuse arhitektuuri. Üllatas, et elatustase on väliselt samal või paremal järjel kui meil. Negatiivse külje pealt olime imestunud äärmiselt madala inglise keele oskuse üle ja seda igal pool, sh ka noorte hulgas, mistõttu tuli tihtipeale käed ja jalad appi võtta.

Laupäeval, 4. novembril külastasime Tigre linna, mis oli omaette põnev, kuna linn asub Parana jõe deltas. Sõitsime mootorpaadiga ning nägime kohalikku elu-olu. Kuna tegemist on nii tõusu kui mõõnaaegadega, oli näha, et kõik majad olid ehitatud jalgadele vältimaks vee tulva majja, lisaks oli iga elamu juures oma paadisild, mille kaudu sai liigelda nii mööda jõge kui ka kanalite kaudu ilmselt naabrite juurde. Lisaks oli näha, et liikusid kaubapaadid, kuna joogivesi tuli siiski osta. Jões oli vesi väga sogane, kuid väidetavalt mitte väga saastatud.

Pühapäeval otsustasime koos, et kui juba nii lähedal Uruguaile oleme, võiks ka seal ära käia. Mõeldud-tehtud. Argentiinat ja Uruguaid ühendab R?o de la Plata jõgi. Mitmekordsest tollist läbiminek ja laevale, 1,5 tundi sõitu praamil ning kohal olimegi. Ilm oli suurepärane, meiega kaasasolev giid näitas kohalikke vaatasmisväärsusi, tutvusime kohaliku kultuuriga ning kuna erinevalt Boenos Airesest, kus pole võimalik tänu sadamale randa saada, olime vaimustuses, et saame liivaranda päikest võtma minna. Paar tundi päikest ja enamus meist oli valge naha saanud punaseks. Päike on praktiliselt päeval seniidis ning käib vastupäeva, mis meie jaoks tundus kogu selle reisi vältel harjumatu, lisaks oli põhja ja lõuna suund sassis.

Elamusterohked olid ka järgnevad päevad, kus sõit läks umbes 400 km kaugusele lõuna poole maale. Sõidu ajal rääkis giid meile Argentiina elust-olust. Kokku elab Argentiinas 42 miljonit inimest, millest 19 miljonit elab Buenos Airese ümbruses. Inimesed on kogunenud Buenos Airese lähikonda nö maa keskpunktina. Kui kuhugi on vaja minna lähevad lennud ainult sealt. Maapiirkondades on probleem tööhõivega ning ka arstiabi kättesaadavusega. Paljudel inimestel on privaatkindlustus, et tagada endale kiirem arstiabi. Meditsiin on Argentiinas küll tasuta, kuid ümberkaudsetes piirkondades nagu Boliivia, Uruguai jne on see tasuline.

Kooliharidus on Argentiinas üldjuhul tasuta. Kõige tähtsamad ülikoolid asuvad Buenos Aireses ning tasuda tuleb vaid eksamite eest.
Tavakoolides koolivorme pole ja lastel on valged kitlid riiete peal. Lisaks tavakoolidele on kahte liiki erakoole. Valitsus toetab katoliiklaste erakoole, mis maksab õpilasele 5000 kuni 8000 peesot kuus, kallimad erakoolid kasseerivad kuus 15-25 000 peesot. Seetõttu õpib suurem osa lapsi siiski tavakoolis.

Suur töötuse probleem on seotud eelmise valitsuse poliitikaga, kus toetati inimesi, kes ei tööta, seega on täna olukord kus 20% inimestest pole kunagi töötanud. Uue valitsuse suurimaid väljakutseid ongi see, et nad püüavad seda olukorda muuta, kuna toetuserahad tulevad maksudest. Muutmine on aga väga keeruline, kuna harjumuse jõud on suur. Seetõttu kurnavad linna nii streigid kui protestiaktsioonid. Maksud on aga tööl käijatel inimestel suured, kokku 73%, lisaks maksud oma maja eest jne. Tööandja maksab sellest 50% ning endal tuleb tasuda 23%. Argentiina on avatud ühiskond ning võtab meelsasti vastu teistest rahvustest inimesi. Kuna nad peavad ennast pisut paremaks, on näha restoranides, pesumajades, administratiivtööl just teiste rahvuste esindajaid.

Meile harjumatu oli ka nende söömisharjumused, kus põhiliselt aktiivne tegevus ja suurem söömine toimub õhtusel ajal. Kuna veisekasvatus on väga populaarne, siis enamasti pakutakse veiseliha, ja seda igas versioonis ning portsud on korralikult suured lisaks loomulikult vein ning kohalikud pirukad empanada´d, mida saime meiegi proovida. Päeval peetakse siestat ja nii mõnigi magab 2-3 tundi, ilmselt seetõttu nad nii hilisel ajal ka jõuavad toimetada.
Teepaus on neil kella viie paiku, juuakse mate teed, spetsiaalsest selleks valmistatud anumast ning selleks mõeldud kõrrega, mille otsas on sõel. Traditsiooniliselt võetakse tee kõrvale magusat kooki, suurem söömine toimub ikkagi hilisõhtusel ajal.

Vasikate mõnus elu
Vasikate mõnus elu

Teel La Caballeriza hotelli külastasime kohalikku piimakarjakasvatust. Kahes farmis kokku oli 1100 lehma. Piima eest makstakse 6 peesot liiter (30 senti/liiter). Päevane piimatoodang on 27 000 liitrit, 8% piima müügist saadudrahast läheb palgaks. Farmis on 26 töölist, kes elavad kohapeal. Palk on 14 000 peesot, lisaks on töötajatel söök ja elamine prii. Huvitav oli see, et kohapeal tapetakse toiduks 2 lehma kuus. Peremees maksab kõik töötajate maksud. Saime teada, et tavaliselt töötavad nad farmis keskmiselt 15-17 aastat, mõned isegi kuni 30 aastat.
Lapsed käivad 24 km kaugusel koolis. Uurisime ka hobide kohta, tuli välja, et kudumise ja rahvatantsuga nad ei tegele, vaid põhiline meeste hobi on ratsutamine ning naistel shoppamine.
Metsa neil pole ning väidetavalt kõik puud on neil istutatud. Enne hotelli jõudmist külastasime piirkonna suurimat nuumafarmi, kus erinevad karjakasvatajad toovad oma loomad nuumamisele enne tapmist.

Huvitav leid oli masinapargis: autod, mis mööda farmi territooriumi sõidavad, on varustatud üle karjuse sõitmise mehhanismiga. Iseenesest pole midagi keerulist – stange külge kinnitatud toru surub karjusetraadi auto alla ja maastur saab üle traatide sõita ilma autost välja tulemata. Meie grupp leidis selle lihtsa idee väga huvitavana. Järgmisel päeval külastasime Argentiina kuulsamat pullifarmi, (3000 pulli ja 7000 ha), kus juba üle 100 a tegeletakse tõuaretusega. Keskmine pulli hind 5000 USD. Hommikul jaotati meid väikeste gruppidena koos kohalikega džiipidesse ning sõit läks mööda põlde lahti. Sellist elamust, mida kogesime on raske kirjeldadagi, vihma sadas, kuid ilm oli meeldivalt soe.

Külastati ka kohalikku seafarmi, kus kasvas kokku 1400 siga
Külastati ka kohalikku seafarmi, kus kasvas kokku 1400 siga

Kuna asfaltteid neil pole, oli teekate vihma tõttu märg ning põldude vahel sõites saime tunda tõelist off-road sõitu, soppa lendas ning džiibid vajusid teelt järjest pehmeneva teekatte tõttu välja. Jäime lausa mutta kinni, kus üks džiip tõmbas teist välja. Kohalikud olid küll pisut ärevil, et kuidas meie suhtume, kuid kõik laabus suurepäraselt kui nägid, et me pigem nautisime sellist shõud. Hiljem tehti kogu külarahva poolt meile korralik grill, kus pakuti nii veist, lammast kui siga, koos kohaliku veini ning õllega.

Lisaks külastasime veel kohalikku seafarmi, kus kasvas kokku 1400 siga ning saime toreda elamuse, kuna enamus meist polnud kunagi seafarmis käinud või oli sinna juhtunud ligi 20 a tagasi.
Ära ei jäänud ka õhtune ühispidu Argentiina muusika ja tantsuga. Kohalik pillimees laulis ning oli discoriks.


Marge Pähkel
Tiiu Annuk
Scandagra Eesti AS

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised