Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 13. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tavaliselt on osalevaid maid olnud üle 30 kuid seekord jäi arv väiksemaks, kuna masinate transport ja muud korralduslikud küsimused on Aafrikas palju keerulisemad kui mujal maailmas. Seal toimus MM ka 1995. aastal, kus Eestit esindas ühe kündjana Raido Kunila, nii nagu ka seekord 22 aastat hiljem. Teiseks meie esindajaks Keenias oli Jüri Lai, kes selle aasta Eesti künnimeistrina peab meid esindama ka 2018. aasta MM-l Saksamaal.

Järgnevad võistluste kohad on praegu kokku lepitud 2019 USA ja 2020 Venemaa. Edasi on võistlust korralda soovijad maad moodustanud järjekorra kuni 2037. aastani, mis võib aga veel vastavalt oludele muutuda, kuid lähimad aastad oleks taolised: 2021 Iirimaa, 2022 Leedu, 2023 Makedoonia, 2024 Norra, 2025 Tšehhi ja 2026 Eesti.

Keenia asub maakera ekvaatoril ja praegu on seal saagikoristusaeg lõppemas. Ka võistluspõllud olid äsja kombainitud ning naaberpõllul käis viljavõtt täie hooga. Läheduses asuvad maisipõllud olid veel kombainimatta, kuna pikk vihmaperiood oli tera niiskena hoidnud. Nüüd on ees aga sademeteta periood ja maisitõlvikutel lastakse põllul kuivada. Eelseisvad 3-4 kuud on seal põuaperiood ning see on ka aeg, mil rohumaad ära kuivavad ning piimakarjadele heina ja silo söödaks valmistatakse.

Künnivõistlus toimus mitmesajahektarilisel põllul, samas kohas kus ka 22 aastat tagasi. Nüüd olid põllud ilusad suured ja lagedad. Eelmisel korral aga Raido Kunila ütluse järgi lahtise kraavistiku ja põõsastikuga. Muld oli suhteliselt kõrge orgaanilise aine sisaldusega, samas aga ka tihe, tugev ja kleepuv. Nii, et ilusat ühtset künniviilu oli raske saavutada. Adra hõlma taga murdus muld pankadena ja eelis oli plastikhõlmadega kündjatel. Metallhõlmad kleepusid mullaga ja künni tulemus jäi kehvem. 

Rasketes oludes oli aga ka meeste tase reljeefsemalt näha. Võitsid nende maade mehed, kes aastate jooksul on paremaid tulemusi näidanud ning kus oma maa rahvuslikel võistlustel on suur konkurents ehk pikaajaline künnitraditsioon.

Seekord võitis tavaadraga Gene Gruber USA-st, teiseks jäi Eamon Tracey Iiri Vabariigist ja kolmandaks Bjarne Nilesen Taanist. Raido Kunila sai 17. koha.

Pöördadrakündjatest võidutses John Whealan Iiri Vabariigist, teiseks jäi Bob Mehrtens Uus-Meremaalt ning kolmandaks Yvers Theivon Prantsusmaalt. Jüri Lai sai 11. koha.

Meie mehed said oma traditsioonilised kohad, sest tase on kõrge ja ühtlane. Paremate kohtade saavutamiseks oleks vaja põhjalikke treeninguid. Meist tahapoole jäid aga ka mitmed tuntud künnimaad ning viimase kolmandiku kohtadest said need riigid, kes püüdsid kohapealt laenatud traktorite ja atradega hakkama saada. See oli aga väga keeruline, sest tavaatru seal eriti ei kasutata. On ketasadrad ja peamiselt minimeeritud mullaharimine.

Nii Lai, kui Kunila said võistelda oma traktorite ja atradega. Masinad saadeti teele juba kohe pärast Eesti meistrivõistluseid 20. septembril ning kohale jõudsid vahetult enne ametlikke treeninguid. Võimalikuks sai see tänu paljudele toetajatele ja sponsoritele. Eelkõige Maaeluministeerium, Baltic Agro, Dotnuva Baltic, Stokker, Bayer, A.Tammel jt. Kaudselt olid MM-l osalemise toetajateks kõik Eesti meistrivõistlustel Rõhul osalenud firmad ja ettevõtted, sest sealsetest osalustasust kaeti osaliselt ka MMi kulud. Eriti suured tänud Maaülikoolile, tänu kellele jäid Eesti Künniseltsi kulud Rõhul väiksemaks. 

Margus Ameerikas

arendusdirektorBaltic Agro AS