Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 14. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tootmiskatse eesmärk oli saada kinnitust katsekeskusest saadud tulemustele ning läbi selle jagada meie põllumeestele praktilisi nõuandeid.

Riikidevaheline katse põhineb Eesti, Saksamaa ja Taani enamlevinud talinisu viljelustehnoloogiate võrdlemisel. Kuna Saksamaa ja Taani talved on pehmemad, siis kasutatakse seal väiksemaid külvisenorme kui Eestis. Meie põllumehe huvi võiks siin olla vähendatud seemne kulunorm, mis aitab kokku hoida seemnekuludelt. Lisaks kasutatakse nii Taanis kui Saksamaal täiendava võttena lehekaudset lisaväetamist, et tõsta talve- ja külmakindlust ning saagikust. Leheväetiste andmise mõte on kindlustada kultuuri talvitumist ja vähendada sellega kevadisi ülekülve, mis omakorda aitab suviviljade osakaalu külvikorras vähendada, kuna kevadiste soojade ilmadega on antud riikides külviaken võrdlemisi lühike – mulla vähese niiskusesisalduse tõttu. Taanis pannakse põhirõhk sügisel ja kevadel mangaanile, Saksa tehnoloogiale on iseloomulik kõrge fosforiga leheväetiste kasutamine.Katse eesmärk oli uurida:

• Kas antud riikide tehnoloogiad sobivad ka meie kliimatingimustesse ning annaksid samaväärseid tulemusi ka Eestis?• Kas erinevate leheväetiste sügisene kasutamine tagab parema talve – ja külmakindluse taimede talvitumisel?• Kuidas mõjutavad erinevad leheväetised kultuuri saagikust ja kvaliteeti?Katse olemus

Katsekeskustes rajati katse kolmes variandis (Eesti, Saksa, Taani) ja kahes korduses, kus ühes korduses kasutati sügisest umbrohutõrjet, teises mitte. Umbrohutõrje ja leheväetise pritsimine teostati katsejaamades teravilja 2-3 lehe faasis. Tootmiskatses 2016. aasta külm ja tuuline sügis ei võimaldanud teostada sügisest umbrohutõrjet.Katsetes kasutati järgmisi külvisenorme:

Taani 250 id.seemet/m2; Saksa 350 id.seemet/m2; Eesti 500 id.seemet/m2. 2017 aasta põldkatses kasutati ühtset külvisenormi 300 id.seemet/m2.• Eesti katse

o Leheväetisena kasutati sügisel YaraVita Gramitreli 1,5 l/ha 2-3 lehe faasis.o Kevadel kasutati leheväetisi YaraVita Gramitrel 1,5 l/ha võrsumisel ja Krista K 2,0 kg/ha lipulehe faasisLämmastikuga väetati kokku tegevaines 175 kg/ha. YaraBela Axan 250 kg/ha- esimesel võimalusel, YaraBela Axan 250 kg/ha- võrsumisel, YaraBela Axan 100 kg/ha- kõrsumisel.• Saksa katse

o Leheväetisena kasutati sügisel NU-PHOS 38 (kõrge fosforiga leheväetis) 1,0 l/ha 2-3 lehe faasiso Kevadel kasutati leheväetisena NU-PHOS 38 1,0 l/ha lipulehe faasis ja leheväetis NU-PHOS 38 1,0 l/ha õitsemisel.Lämmastikuga väetati kokku tegevaines 225 kg/ha. YaraBela Sulfan(ASN) 240 kg/ha-esimesel võimalusel, AN 34,4 250 kg/ha-võrsumisel, AN 34,4 160 kg/ha- kõrsumisel.• Taani katse

o Leheväetisena kasutati sügisel mangaani 500 g/ha 2-3 lehe faasis.o Kevadel kasutati leheväetisena: Mangaan 250g/ha+ Krista U 2,0 kg/ha-võrsumisel ja Mangaan 250 g/ha+ Krista U 2,0 kg/ha- lipulehe faasis.Lämmastikku kokku tegevaines 175 kg/ha. YaraBela Axan 270 kg/ha- esimesel võimalusel, YaraBela Axan 330 kg/ha- võrsumisel.Katsetulemused

• Katsetulemused näitasid, et kõige suurema kogusaagi andis Saksa variant. Neljast aastast vaid ühel (2016) oli saak väiksem talvitumiskahjude tõttu. Saksa variandil oli keskmiselt 579 kg/ha suurem saak võrreldes Eesti ja Taani tehnoloogiaga.• Kui võrrelda Eesti ja Taani kasvatustehnoloogiaid, kus lämmastiku kasutuskogus on sama, erinedes ainult kasutusaegade osas – antud erinevate kasvufaaside ajal, andis Taani tehnoloogia kasutamine saaki keskmiselt 275 kg/ha rohkem võrreldes Eesti tehnoloogiaga, kuigi külvisenorm Taani variandis oli 250 id.seemet/m2 ja Eesti variandis 500 id.seemet/m2. Erinevuseks oli jälle raskete talvitumistingimuste tõttu 2016 aasta.• Aasta saagikused on madalad selle tõttu, et talvitumine oli raske ning põllul hukkus 80% sügisel külvatud talinisust.

• Sügisene umbrohutõrje teostati samade tehnoloogiliste skeemidega katsetes Eesti, Saksa ja Taani variandil. Sügisene herbitsiidide kasutamine tõstis talinisu saagikust 300kg hektari kohta võrrelduna sama agrotehnika ja väetusnormiga katsega, kus ei kasutatud sügisest umbrohutõrjet.

• Taani variant andis aastate lõikes kõige suurema mahukaalu – keskmiselt 80 kg/hl, samas kui Saksa tehnoloogial oli see keskmiselt 79 kg/hl ning Eesti tehnoloogial keskmiselt 78 kg/hl.• Langemisarv on keskmiselt olnud kõikidel katsetel 270-309 vahel, kuid see on suuresti sõltunud ilmast ning koristusajast ning seda näitajat on olnud raske hinnata. Langemisarvu on mõjutanud ka Saksa variandi suurem lämmastikufoon, mis pikendab kasvuaega ning sellega ka kultuuri valmimist.

Järeldused

• Antud katse näitab selgelt, et mangaani kasutamine Taani katseskeemis kasvuajal, sügisel ja kevadel, on tõstnud kultuuri saagikust Eesti katseskeemiga võrreldes, kus mõlemal oli sama lämmastikufoon. Suuremat saaki andis küll Saksa tehnoloogia, kuid sealne lämmastikufoon oli 50 kg/ha (tegevaines) võrra suurem. See tuleneb sellest, et Saksamaa lubatud väetise kasutusnormid on Eesti ja Taani omaga võrreldes suuremad. Selge näide on see, et külvisenormiga 250 id.seemet/m2 külvates ning andes kasvuajal 1000g mangaani hektarile, talvitus talinisu keskmistes oludes hästi ja suutis anda kõrgemat saaki, võrrelduna 500 id.seemet/m2külvisenormiga. Kevadel antav karbamiidlämmastik koos mangaaniga suurendab ensüümide tööd ja sellega ka klorofülli tootmist-ehk taim on rohelisem, mis suurendab taime päikeseenergia tarbimise võimet. Andes kultuurile kasvuajal erinevates kasvufaasides kokku 1000g mangaani hektarile, suudab see tõsta saagikust, samuti aitab mangaan erinevate ensüümide koostises tõsta teravilja kvaliteedinäitajaid. Teraviljade mangaani vajadus on 500-1000 g/ha, sõltuvalt saagist, umbes 5-6 tonni saagi moodustamiseks vajab teravili mangaani 600-700 g/ha. Kuna meie kliima on külmem ja talved raskemad ning tihtilugu on ka külviaeg hiline, siis peame looma kultuurile väga head talvitumistingimused. Mangaan on väga tähtis element juurtesse suhkru kogumisel, ning mida suurem on suhkrusisaldus juurtes, seda väiksem on võimalus nende läbikülmumiseks ning kultuuri hukkumiseks talve jooksul.• Samuti näitas antud katse, et kui külviaeg hilineb ja külve tehakse pärast 15. septembrit, siis tuleb tõsta külvisenormi. Seda näitas 2016. aasta, kus külvid hukkusid 80% ulatuses ning väikese normiga külvide saak jäi väga madalaks .Samuti suureneb hõreda taimiku tõttu põllu umbrohtumus, kuna tihedal taimikul on suur roll umbrohtude allasurumisel. Alates septembri keskpaigast külvatud talinisude külvisenormi tuleks tõsta 400-550 id.seemet/m2. See ei kehti, kui kasutatakse laia reavahega külvi (20-30 cm), siis sobib kasutamiseks külvisenorm 300-350 id.seemet/m2• Sügisene umbrohutõrje tõstis saagikust 300 kg/ha. Kui analüüsida seda tulemust numbrina, siis ei pruugi see veenda tegema sügisest umbrohutõrjet, sest saagilisa pole väga suur. Kahe viimase kevade (2016 ja 2017) näitel annab see kindla eelise, kuna sügisel tärganud umbrohud on tõrjutud ja seetõttu saab kevadel umbrohutõrjet paremini planeerida. Tuleb meeles pidada ka seda, et paljud kevadel kasutatavad herbitsiidid vajavad toimimiseks kõrgemaid temperatuure. Soojemate ilmade puudumisel võivad kasvada sügisel tärganud umbrohud suureks ja kevadiste herbitsiidide mõju umbrohtudele pole piisav, samuti on umbrohtusid, mida on võimalik tõrjuda ainult sügisel.• Saksa tehnoloogia andmis kõige suuremat saaki, mis oli kindlasti mõjutatud suuremast lämmastikku normist. Talvitumist ja külvisenormi jälgides (350 id.seemet/m2) andis positiivse mõju ka fosforiga leheväetamine sügisel, kuna fosfor soodustab juurte varajasemat ja paremat arengut, mis on sügisel väga tähtis, et taim kasvataks sügisel võimalikult suure ja tugeva juurestiku, kuhu on võimalik varuained talletada. Rohkem varuaineid juurtes annab kultuurile talve jooksul parema vastupanu külmadele, samuti on kultuuril varajase kevade puhul, kui väetamine pole veel võimalik, nii öelda „ oma sahvrist“ toitained võtta. Kevadel võrsumise ajal on teraviljade uute juurte loomise aeg, kus on samuti väga tähtis, et kultuur kasvataks võimalikult suure juurestiku, et toitainete kättesaamine mullast oleks maksimaalne.• Taani ja Saksa viljelusprogrammides pannakse kindlasti rõhku ka suuremale fungitsiidide kasutamisele. Väga palju kasutatakse teraviljade pähiku pritsimist fungitsiididega, et kaitsta pähikut erinevate pähikuhaiguste ees, mida Eesti tehnoloogiates laialdaselt hetkel ei esine.• Antud katses eri riikide viljelustehnoloogiate majandusliku tasuvuse analüüsi ei tehtud.Kokkuvõtvalt saab järeldada, et mangaani kasutamine sügisel ning kevadine leheväetamine koos karbamiidlämmastikuga tõstab kultuuri saagikust ja kvaliteeti. Täielikult Taani tehnoloogiat Eesti kasutada ei saa, kuna sealsed külvisenormid on Eesti oludes külvamiseks madalad, sest külviaeg sõltuvalt aastast jääb Eestis pigem septembri teise kolmandikku. Kultuuride saagikuse tõstmiseks saame antud viljelustehnoloogiatest üle võtta mangaani kasutamise, et kindlustada sellega kultuuri talvitumist.Kaarel KallionAgronoom-nõustajaScandagra Eesti AS