Maaülikooli aasta vilistlane on Madis Ajaots

Maaülikooli aasta vilistlane on Madis Ajaots
Maaülikooli aasta vilistlane on Madis Ajaots

10. novembril toimunud Eesti Maaülikooli akadeemilisel aktusel kuulutati maaülikooli aasta vilistlaseks tuntud taimekasvataja Madis Ajaots.

Rannu Seeme OÜ juhi Madis Ajaotsa andis Eesti Maaülikooli aasta vilistlase tiitli kandidaadina üles maaülikooli professor Rando Värnik. „Leian, et oma tegevusega on Madis Ajaots näidanud end tegeva põllumehe ja ettevõtjana ning Eesti Maaülikooli teadus- ja innovatsioonitegevuse toetajana väärilise maaülikooli Aasta Vilistlase tiitli kandidaadina. Madis on olnud väga aktiivne Eesti Maaülikooli tegevuste, teadus-arendus ja innovatsiooni ning koostöö toetaja ja praktilise meelega ülikooli tegevuse suunaja. Madis on väga aktiivne Eesti maamajandusliku ühistegevuse eestkõneleja ja praktilise ühistegevuse eeskuju,“ põhjendas ettepanekut Värnik.

Sama meelt oli ka maaülikooli vilistlaskogu ja seega otsustati antud tiitel anda tänavu Rannu Seeme OÜ juhile, tänavusele parimale taimekasvatajale Madis Ajaotsale.

Madis Ajaots tänab Eesti Maaülikooli vilistlaskogu tunnustuse eest. „Selline tunnustus tähendab minu jaoks eelkõige, et koostöö Maaülikooliga, nii vilistlase kui ettevõtjana, on tähendusrikas ja teisele poolele meeldiv,“ lausus Ajaots.

Küsimusele, mida on Maaülikool talle andnud lisaks põllumajandusharidusele, vastas Ajaots, et ta peab oluliseks väga häid koostööpartnereid, kellega on kokku saadud Maaülikooli kaudu. „Lisaks maaga seotud haridusele on oluline, et koostööd tegevad inimesed mõistavad maapiirkondade arendamise vajalikkust ja võimalusi. Minu eriline lugupidamine kuulub entusiastlikele maaelu arendajatele. Tooksin välja koolkonnad, mis on tekkinud õppejõudude entusiasmile ja mille ümber on tekkinud asjahuvilisi ettevõtjaid ja teadlasi,“ ütles ta.

Ajaots on kindel, et maaülikool pakub võimalusi arenemiseks nii ettevõtlikule kui teadushuvilisele noorele. „Praegu on maailmas käsil tööstusrevolutsiooni kolmas etapp, milleks peetakse biomajanduse ajastut. Maaülikooli õpe pakub bioenergia õppimiseks sobiva paketi, et anda võimalus noortele selles valdkonnas uuenduslike lahenduste välja töötamiseks. See pakett seob õpingud mulla, vee, tehnoloogiate valdkonnas ning võimalustest, kuidas inimene neid mõjutada saab. Maaülikool on maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste seas ja kuulub maailma 100 parima ülikooli hulka,“ rõhutas tänavune aasta vilistlane.

Ei ole probleeme, on lahendamist vajavad olukorrad – see on Madis Ajaotsa sõnum. „Põhiliseks küsimuseks, millele pean vajalikuks lahendusi leida ja ka suurem kõlapind ühiskonnas tekitada, on põllumajanduse, põllumajandushariduse ja põllumajanduspoliitika määratlus. Paljud inimesed valivad arenemiseks ja arendamiseks linnakeskkonna, kuid paljud ka maapiirkonna. On noored ja ettevõtted, kes eelistavad elamist ja arendamist maal. Seda mitte ainult enda heaolu nimel, vaid ka tootmise ja arendamise eesmärgil. Leian, et hetkel on proportsioonid maal ja linnas elavate inimeste vahel tasakaalus. Võimalusi on maal väga palju ja teadlikkus võimalustest tuleb ka maaülikoolist, kuid ühiskonna meelestatus maaelu suhtes võiks olla oluliselt positiivsem,“ vastas ta küsimusele, mis on praegu suurimad probleemid põllumajanduses laiemalt.

2015. aastal valiti Rannu Seeme OÜ juht maaülikooli kuratooriumi esimeheks. See on üks koht, kus ettevõtja panustab aktiivselt kooli tegemistesse. „Kuratoorium on nõuandev kogu, seob ülikooli ja ühiskonda. Üks lahendus, millega maaülikoolis töötame on praktilise õppe osa suurendamine. Siin on oluline Haridusministeeriumi ja Maaeluministeeriumi koostöö maaülikooli rahastamisel, et tagada kõigi valdkondade jätkusuutlik areng,“ sõnas Ajaots.

Kus on sinna tuleb juurde, aga midagi ei teki niisama. Madis Ajaotsa pärjati tänavu ka parima taimekasvataja tiitliga. „Rannu Seeme OÜ tänab Maaelu Edendamise Sihtasutust ja Põllumajandus- ja Kaubanduskoda tunnustuse eest. Meie firmale oli aasta 2017 parem kui aasta 2016. Panustasime varastele taliviljadele. Sel aastal lõpetasime koristamise enne vihmaperioodi. Põllumajandusettevõtet iseloomustab kõige paremini käive ja kasum. Saak ei pruugi madala hinna tõttu head ülevaadet anda. Talirapsi saak oli keskmiselt 4,3 tonni/ha (kuiv) ja õli 44%. Kasvatame talinisu seemet, idanevus vastas sertifitseeritud seemnetele kõigil sortidel. Sel aastal aitas kaunvilja koristamisel MacDon heeder,“ võttis Ajaots taimekasvatushooaja kokku.

Alati proovimas midagi uut. Järgnevast loost (meie veebist leiad selle loo 18.12.) saab lugeda, kuidas Madis Ajaots katsetas tänavu sojaoa kasvatamist. „Katsetame kolmandat aastat sojauba Eesti tingimustes. Kolme aasta tulemuste põhjal kasvatan ja sobitan Eesti tingimustesse seda kultuuri edasi. Tehnika uuendamine toimub meil pidevalt. 2016. aastal läksin üle 36 meetrisele tehnorajale ja vahetasin välja taimekaitse pritsid. Tehnika uuendusi on plaanis läbi viia seoses mullaharimisega. Kasutan vahekultuure mulla orgaanika tõstmiseks ja arendan seda valdkonda koos maaülikooliga,“ rääkis ta plaanidest.

AULIIKMEKS PRESIDENT

Arnold Rüütel - jätkuvas kõrgvormis ekspresident

President Rüütel on tasakaalustatud regionaalarengu ja omavalitsuskorralduse, maaelu ja põllumajanduse patroon ja autoriteet. Tänavu otsustas Maaülikooli vilistlaskogu tunnustada vilistlaskogu liikme Arnold Rüütli elutööd EMÜ Vilistlaskogu auliikme nimetusega.

Arnold Rüütel on Eesti põllumajanduse ja maaelu ning vastava teaduse aktiivne ja tulemuslik edendaja olnud rohkem kui 60 aastat – initsiaatorina, juhina, loodushoidjana, teadlasena, patroonina, presidendina.
Oma tööd sektoris alustas ta 1957. aastal Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi katsebaasi direktorina. Aastal 1963 sai temast Tartu Näidissovhoosi direktor. Aastatel 1969 – 1977 oli Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia (nüüdse Eesti Maaülikool) rektor.
Alates 1988. aastast on ta Eestile taasiseseisvuse toonud laulva revolutsiooni üks kaalukam rahvajuht. 90date alguses oli Arnold Rüütel Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees, muuhulgas EV kohaliku omavalitsuskorralduse praktilise taastamise juht ja patroon. Aastatel 2001-2006 sai temast Eesti Vabariigi president.
2001. aastal toetas ta Maaülikooli vilistlaskogu loomist ja on siiani vilistlaskogu aktiivne liige.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised