Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 15. detsember 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maaülikooli aasta vilistlane on Madis Ajaots

Maaülikooli aasta vilistlane on Madis Ajaots
Foto: Margus Ameerikas
10. novembril toimunud Eesti Maaülikooli akadeemilisel aktusel kuulutati maaülikooli aasta vilistlaseks tuntud taimekasvataja Madis Ajaots.

Rannu Seeme OÜ juhi Madis Ajaotsa andis Eesti Maaülikooli aasta vilistlase tiitli kandidaadina üles maaülikooli professor Rando Värnik. „Leian, et oma tegevusega on Madis Ajaots näidanud end tegeva põllumehe ja ettevõtjana ning Eesti Maaülikooli teadus- ja innovatsioonitegevuse toetajana väärilise maaülikooli Aasta Vilistlase tiitli kandidaadina. Madis on olnud väga aktiivne Eesti Maaülikooli tegevuste, teadus-arendus ja innovatsiooni ning koostöö toetaja ja praktilise meelega ülikooli tegevuse suunaja. Madis on väga aktiivne Eesti maamajandusliku ühistegevuse eestkõneleja ja praktilise ühistegevuse eeskuju,“ põhjendas ettepanekut Värnik.

Sama meelt oli ka maaülikooli vilistlaskogu ja seega otsustati antud tiitel anda tänavu Rannu Seeme OÜ juhile, tänavusele parimale taimekasvatajale Madis Ajaotsale.

Madis Ajaots on mees, kes ei räägi palju, aga kui räägib, siis teab ka millest. Inimesena on ta rahulik, osavõttev ja alati tunneb huvi ka kaaslaste käekäigu kohta.Eesti Maaülikooli kuratooriumi juhina on tunda, et ta teab väga hästi, milline peab olema ülikooliharidusega põllumees. Selles püüab ta tuua oma teadmist ka ülikoolini, et meie töö läheks õpetamise osas õiges suunas.Kui kõik inimesed oleksid nii aktiivselt ühiskondlikust elust osa võtvad, oleksid arengud palju kiiremad!

Mait KlaassenEesti Maaülikooli rektor

 

Madis Ajaots tänab Eesti Maaülikooli vilistlaskogu tunnustuse eest. „Selline tunnustus tähendab minu jaoks eelkõige, et koostöö Maaülikooliga, nii vilistlase kui ettevõtjana, on tähendusrikas ja teisele poolele meeldiv,“ lausus Ajaots.

Küsimusele, mida on Maaülikool talle andnud lisaks põllumajandusharidusele, vastas Ajaots, et ta peab oluliseks väga häid koostööpartnereid, kellega on kokku saadud Maaülikooli kaudu. „Lisaks maaga seotud haridusele on oluline, et koostööd tegevad inimesed mõistavad maapiirkondade arendamise vajalikkust ja võimalusi. Minu eriline lugupidamine kuulub entusiastlikele maaelu arendajatele. Tooksin välja koolkonnad, mis on tekkinud õppejõudude entusiasmile ja mille ümber on tekkinud asjahuvilisi ettevõtjaid ja teadlasi,“ ütles ta.

Ajaots on kindel, et maaülikool pakub võimalusi arenemiseks nii ettevõtlikule kui teadushuvilisele noorele. „Praegu on maailmas käsil tööstusrevolutsiooni kolmas etapp, milleks peetakse biomajanduse ajastut. Maaülikooli õpe pakub bioenergia õppimiseks sobiva paketi, et anda võimalus noortele selles valdkonnas uuenduslike lahenduste välja töötamiseks. See pakett seob õpingud mulla, vee, tehnoloogiate valdkonnas ning võimalustest, kuidas inimene neid mõjutada saab. Maaülikool on maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste seas ja kuulub maailma 100 parima ülikooli hulka,“ rõhutas tänavune aasta vilistlane.

Sünniaeg ja koht: 22.04.1966 

Perekonnaseis: abielus, 3 lastHaridus: 1989-1997 Eesti Põllumajandusülikool (agronoomia)1980-1985 Kaarepere ST (metsatehnik)1973-1980 Rannu 8 kl. kool

Töökogemus:1989 Soome Vabariik talu praktikant1990 Pilsu talu peremees2004 OÜ Rannu Seeme juhatuse liige2001-2013 EMVI teadusnõukogu liige2001-2015 Eesti Teravili TÜ nõukogu liige2001-2003 ETKL juhatuse liige2002-2004 MES nõukogu liige2004 Kevili PÜ asutajaliige ja nõukogu liige2005- 2013 Põllumajandusministeerium teadusnõukogu liige2006 MTÜ Eesti Seemneliit nõukogu liige2014 ETKI teadusnõukogu liige2015 EMÜ kuratooriumi esimees

Autasud ja auhinnad:2010 Aasta Põllumees2011 Põllumajandusministeeriumi hõbedane teenetemärk

Ei ole probleeme, on lahendamist vajavad olukorrad – see on Madis Ajaotsa sõnum. „Põhiliseks küsimuseks, millele pean vajalikuks lahendusi leida ja ka suurem kõlapind ühiskonnas tekitada, on põllumajanduse, põllumajandushariduse ja põllumajanduspoliitika määratlus. Paljud inimesed valivad arenemiseks ja arendamiseks linnakeskkonna, kuid paljud ka maapiirkonna. On noored ja ettevõtted, kes eelistavad elamist ja arendamist maal. Seda mitte ainult enda heaolu nimel, vaid ka tootmise ja arendamise eesmärgil. Leian, et hetkel on proportsioonid maal ja linnas elavate inimeste vahel tasakaalus. Võimalusi on maal väga palju ja teadlikkus võimalustest tuleb ka maaülikoolist, kuid ühiskonna meelestatus maaelu suhtes võiks olla oluliselt positiivsem,“ vastas ta küsimusele, mis on praegu suurimad probleemid põllumajanduses laiemalt.

2015. aastal valiti Rannu Seeme OÜ juht maaülikooli kuratooriumi esimeheks. See on üks koht, kus ettevõtja panustab aktiivselt kooli tegemistesse. „Kuratoorium on nõuandev kogu, seob ülikooli ja ühiskonda. Üks lahendus, millega maaülikoolis töötame on praktilise õppe osa suurendamine. Siin on oluline Haridusministeeriumi ja Maaeluministeeriumi koostöö maaülikooli rahastamisel, et tagada kõigi valdkondade jätkusuutlik areng,“ sõnas Ajaots.

Kus on sinna tuleb juurde, aga midagi ei teki niisama. Madis Ajaotsa pärjati tänavu ka parima taimekasvataja tiitliga. „Rannu Seeme OÜ tänab Maaelu Edendamise Sihtasutust ja Põllumajandus- ja Kaubanduskoda tunnustuse eest. Meie firmale oli aasta 2017 parem kui aasta 2016. Panustasime varastele taliviljadele. Sel aastal lõpetasime koristamise enne vihmaperioodi. Põllumajandusettevõtet iseloomustab kõige paremini käive ja kasum. Saak ei pruugi madala hinna tõttu head ülevaadet anda. Talirapsi saak oli keskmiselt 4,3 tonni/ha (kuiv) ja õli 44%. Kasvatame talinisu seemet, idanevus vastas sertifitseeritud seemnetele kõigil sortidel. Sel aastal aitas kaunvilja koristamisel MacDon heeder,“ võttis Ajaots taimekasvatushooaja kokku.

Alati proovimas midagi uut. Järgnevast loost (meie veebist leiad selle loo 18.12.) saab lugeda, kuidas Madis Ajaots katsetas tänavu sojaoa kasvatamist. „Katsetame kolmandat aastat sojauba Eesti tingimustes. Kolme aasta tulemuste põhjal kasvatan ja sobitan Eesti tingimustesse seda kultuuri edasi. Tehnika uuendamine toimub meil pidevalt. 2016. aastal läksin üle 36 meetrisele tehnorajale ja vahetasin välja taimekaitse pritsid. Tehnika uuendusi on plaanis läbi viia seoses mullaharimisega. Kasutan vahekultuure mulla orgaanika tõstmiseks ja arendan seda valdkonda koos maaülikooliga,“ rääkis ta plaanidest.

Eesti Maaülikooli vilistlaskogu on igal aastal valinud Aasta Vilistlase. Seni on Aasta Vilistlase tiitliga pärjatud järgmised silmapaistvad isikud:2009 Olev Saveli2011 Aavo Mölder2012 Anu Hellenurme ja Kalev Kreegipuu2013 Juhan Särgava ja Ahto Vili2014 Tanel-Taavi Bulitko2015 Roomet Sõrmus2016 Külli Annamaa ja Margus Ameerikas2017 Madis Ajaots

AULIIKMEKS PRESIDENT

Arnold Rüütel - jätkuvas kõrgvormis ekspresident

President Rüütel on tasakaalustatud regionaalarengu ja omavalitsuskorralduse, maaelu ja põllumajanduse patroon ja autoriteet. Tänavu otsustas Maaülikooli vilistlaskogu tunnustada vilistlaskogu liikme Arnold Rüütli elutööd EMÜ Vilistlaskogu auliikme nimetusega.

Arnold Rüütel on Eesti põllumajanduse ja maaelu ning vastava teaduse aktiivne ja tulemuslik edendaja olnud rohkem kui 60 aastat – initsiaatorina, juhina, loodushoidjana, teadlasena, patroonina, presidendina.

Oma tööd sektoris alustas ta 1957. aastal Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi katsebaasi direktorina. Aastal 1963 sai temast Tartu Näidissovhoosi direktor. Aastatel 1969 – 1977 oli Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia (nüüdse Eesti Maaülikool) rektor.Alates 1988. aastast on ta Eestile taasiseseisvuse toonud laulva revolutsiooni üks kaalukam rahvajuht. 90date alguses oli Arnold Rüütel Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees, muuhulgas EV kohaliku omavalitsuskorralduse praktilise taastamise juht ja patroon. Aastatel 2001-2006 sai temast Eesti Vabariigi president.2001. aastal toetas ta Maaülikooli vilistlaskogu loomist ja on siiani vilistlaskogu aktiivne liige.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960