Koostamisel on põllumajanduse ja toidusektori ekspordi edendamise kava

Koostamisel on põllumajanduse ja toidusektori eksp
Koostamisel on põllumajanduse ja toidusektori ekspordi edendamise kava

Eesti põllumajanduse ja toidusektori ekspordi edendamiseks on Maaeluministeeriumis loodud ekspordinõukogu. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt on nõukogu põhiliikmes nimetatud Jaanus Murakas ja asendusliikmeks Tiina Saron. Tänaseks on toimunud kaks nõukogu istungit.

Maaeluministeerium on välja pakkunud viis sekkumisvaldkonda, mille kaudu võiks riik meie eksporti senisest tõhusamalt aidata edendada. Esimeseks sekkumisvaldkonnaks on turujõu tugevdamine, mille all mõeldakse nii toidutööstuste struktuuri arendamist ja seniste ressursside optimeerimist ning mastaabiefekti saavutamist. Tegevuste finantseerimise allikana mõeldakse nii käesolevat kui ka uue perioodi maaelu arengukava.

Ekspordialase ühistegevuse edendamiseks kavandatakse 2019.a sobiva rahastusskeemi olemasolul pilootprojekte, et hinnata meetme tulemuslikkust. Samuti kavandatakse ekspordi alast ühistegevust teadmussiirde pikaajaliste programmide raames.

Ministeeriumi poolt tehtud eeltööst ettevõtjatega selgus, et endiselt on probleeme turuinformatsiooni (mis on teiseks sekkumisvaldkonnaks) kättesaadavusega. Eksportööridele välisturgudele minekuks vajalikke teenuseid ja toetusi pakuvad üheaegselt mitmed riigi ja erasektori asutused. Probleemiks on aga eelkõige sektori spetsiifikast tuleneva infovajaduse vähene arvestamine. Näiteks korraldab EAS küll rohkesti üritusi erinevate turgude kohta, kuid põllumajandussaadustel ja toiduainetel on teistest sektoritest oluliselt erinevad turulepääsu nõuded. Selle probleemi leevendamiseks tehti EAS-ile ettepanek suurendada toidusektori ettevõtjatele mõeldud ürituste mahtu ja kaaluda võimalust lähetada ekspordinõunik USA-sse ja luua täiendav ametikoht kas Rootsis, Soomes, Hiinas või Jaapanis. Tõsi, ühe nõuniku aastane kulu on ligikaudu 1 miljon eurot aastas ja tõenäoliselt ei ole just kerge leida katteallikaid. Samuti tuleb meil oma organisatsiooni sees see teema läbi analüüsida ja oma ettepanekud ministeeriumile esitada.

Samuti luuakse Maaeluministeeriumisse toidusektori eksportööride esmast nõustamist osutava kontaktisiku ametikoht.

Kolmandaks sekkumisvaldkonnaks on toote- ja tehnoloogiaarendus. Põllumajanduse ja toidusektori tööjõuvajadusi kaardistanud projekt OSKA tõi muuhulgas välja ka selle, et ettevõtjatel on suuri probleeme tipptasemel tehnoloogide ja tootearendajatega, sest õppeasutusest tulevad noored spetsialistid ei kata sageli ettevõtjate ootusi ning vajadusi. EPKK tegi ettepaneku, et EAS võiks korraldada moodulkoolitusi, mis koosneksid nii teoreetilisest kui ka praktilisest osast mõnes välisriigis. Mahetooraine ja mahetoodete tootmise ning ekspordimahu suurendamiseks sobivaid meetmeid töötatakse välja mahemajanduse tervikprogrammi raames. Endiselt on olulised teadus- ja arendustegevuse toetustmeetmed ja ministeerium kavandab selliste meetmete senisest paindlikumat kasutamist.

Neljanda sekkumisvaldkonnana on toodud Eesti toidu tuntuse ja kuvandiga seotud tegevused, millega tegeletakse aktiivselt arengukava “Eesti toit” raames. Lisaks kavandatakse senisest laiemat Eesti toidu tutvustust nii välisturgudel kui ka välismessidel. Ka Eestis toimuvatel suurüritustel (laulupidu, tantsupidu jms) jätkatakse Eesti toidu pakkumist ning tutvustamist. Ekspordinõukogu hinnangul tuleks endiselt rõhuda Eesti kui riigi tutvustamisele. Lisaks oleks siiski vaja tekitada mingi nimekiri toodetest või tootegruppidest, millel oleks ekspordipotentsiaali. Lisaks kuvandile on vaja ka reaalselt tagada ja suuta ka tõendada, et kuvatud kvaliteet vastab tegelikkusele. Seega peaksime mõtlema ka täiendavatele riiklikele seirekavadele, mis on olulised eelkõige Aasia-suunalisel kaubandusel.

Viienda ja viimase sekkumisvaldkonnana on käsitletud müüki toetavaid tegevusi, mis puudutab eelkõige järelevalve ametkondade tööd.
Teada on ju see, et uute turgude avamisel on ainult riigil võimalus teha esimene samm, mille õnnestumisel saab ettevõtja asuda konkreetsete äritehingute juurde. Seni on olnud suureks probleemiks Veterinaar- ja Toiduameti piiratud ressurss. 2018.a eelarvesse on Maaeluministeerium kavandanud lisaraha Veterinaar-ja Toiduameti ekspordimeeskonna suurendamiseks.

EPKK jaoks on murekohaks ministeeriumi ja VTA kava muuta mõnede uute turgude avamine ettevõtjate jaoks tasuliseks. Oleme oma seisukoha edastanud ka Maaeluministeeriumile. Leiame, et riik peab täitma ülesandeid, mida ettevõtja ise teha ei saa. Uute turgude avamise protseduuril on kindlad reeglid, mis tulenevad nii WTO aluslepingust kui ka erinevate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingutest. Ettevõtja maksab igakuiselt riikliku järelevalve tasu, seega ei pea EPKK õigeks, et ekspordiga tegelevaid ettevõtjaid kavatsetakse topelt maksustada. Ministeeriumi selgitusel tuleks eraldi tasu kõne alla juhtumitel, kus mingi turu vastu tunneb huvi üksik ettevõtja ja eelpool nimetatud turu osas puudub suurem avalik huvi. EPKK leiab, et paraku on meil põllumajandus- ja toidusektoris üksikud ettevõtted, kes tegelevad ekspordiga eelkõige kolmandatesse riikidesse, sageli on tegemist ettevõtetega, kes töötlevad eestimaist toorainet. Seega on ühe ettevõtja seljataga oluliselt suurem kogum põllumajandustootjaid ja avalikku huvi tuleks sel juhul defineerida tarneahela põhiselt.

Kokkuvõttes võiks öelda, et eksporditeemadega tegelemine on EPKK jaoks endiselt prioriteet ka 2018.a. Seisukohtade täpsemaks ja tõhusamaks selgitamiseks peame oluliselt aktiivsemalt kaasama oma liikmesettevõtteid, kellel on nii huvi kui ka võimekust oma tooteid eksportida. Samuti tuleb eksporditurgude käsitlemisel arvestada erinevusi, mis puudutavad kauplemist Euroopa Liidu siseturul ja kaubandust kolmandate riikidega.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised