Tarmo Tamm: maaelu toetamine oli ühine ja osapooli kaasav otsus

Tarmo Tamm: maaelu toetamine oli ühine ja osapooli
Tarmo Tamm: maaelu toetamine oli ühine ja osapooli kaasav otsus

Maaeluminister Tarmo Tamm vastas täna Riigikogu liikmete arupärimistele. Minister rõhutas, et maaelu on praeguse valitsuse prioriteet ning toetuste maksmise põhimõtted lepiti kokku erinevaid osapooli kaasates.

Maaeluminister selgitas, et möödunud aasta novembris ametisse astunud valitsuse eesmärk oli põllumajandust eriti raskel ajal toetada ning see oli koalitsioonipartnerite ühine nägemus. „Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit pöördusid loodava koalitsiooni poole palvetega maksta üleminekutoetusi täies mahus, anda kriisiabi piimakarja- ja seakasvatussektorile ning toetada tõuaretamist. Mul on siiralt hea meel, et uus valitsus pööras näo viimaks põllumehe poole,“ ütles Tamm ning rõhutas, et alates 2014. aastast vähenes Eestis kahe aasta jooksul sigade arv pea 100 000 looma võrra ning valitsus ei saanud kõrvaltvaatajaks jääda.

Aretustoetuse taotlemise ja maksmise tingimused võeti vastu maaeluministri määrusega. Seda, kuidas aretustoetust makstakse, ei arutatud valitsuskoalitsiooni läbirääkimistel. „Selleks, et toetuse maksmise põhimõtted ja toetusmäära arvestamise alused oleksid kõigile Eestis tegutsevatele aretusühistutele üheselt arusaadavad ja senisest läbipaistvamad, viidi maaeluministeeriumis eelmisel sügisel läbi kaks kaasamisüritust, et kuulata ära kõikide osapoolte ettepanekud,“ rõhutas Tamm.

Toetust sai kriteeriumitele vastanud aretusühing – Eesti Tõusigade Aretusühistu, sest aretustoetuse taotlejaks ei saa olla seakasvatajad. „Kõigil seakasvatajatel, kelle loomad vastavad aretusprogrammis ettenähtud tingimustele, on võimalus astuda aretusühingu liikmeks,“ selgitas minister, kes lisas, et tõuraamatu pidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise teenuse osutamiseks on toetust aretusühingutele makstud 2004. aastast.

Arupärimisel küsiti ka, kas toetuste jagamise viis on vastavuses Euroopa Liidu määrustega ja kas selleks on taotletud riigiabi luba. Maaeluminister Tarmo Tamm selgitas, et aretustoetuse maksmise viis on vastavuses Euroopa Liidu määrustega ja selleks on taotletud Euroopa komisjonist riigiabi luba.

Seoses kriisiga seakasvatussektoris otsustas valitsuskoalitsioon suurendada aretustoetuseks eraldatud summat – kokku eraldati aretustoetuseks 4 miljonit eurot, millest 2,3 miljonit on kavandatud sigade aretustoetuseks. Samuti hakati uue valitsuskoalitsiooni otsusega sellest aastast põllumeestele taas üleminekutoetusi maksma. Kokku makstakse üleminekutoetusteks sellel aastal põllumeestele 19,3 miljonit eurot. Kokkuleppe kohaselt makstakse üleminekutoetust maksimaalse lubatud määra ulatuses ka järgnevatel aastatel kuni 2020. aastani. Raskustes sea- ja piimakarjakasvatajatele maksti sel kevadel välja erakorralise toetusena põllumeesteni 16,2 miljonit eurot.

13. detsembril rõhutas ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, et põllumajandussektoris tekkinud kriitilist olukorda arvestades oli väga oluline, et loodav valitsuskoalitsioon oli valmis meie ettepanekutega arvestama ning tõuaretuse toetamine on seakasvatussektoris kindlasti vajalik Eesti sealihatootmise säilitamiseks ja taastamiseks. „Mitme aasta jooksul valmistas suurt muret, et kriisi ajal vähenes põhikarja emiste arv ligi veerandi võrra, mis seadis ohtu tõuaretuse ja taastootmise seakasvatuses,“ rõhutas pressiteates Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised