Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 19. detsember 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Parim taimekasvataja katsetab edukalt sojakasvatust

Rannu Seeme kasvatab kile all sojat 25. hektaril.
Foto: Rannu Seeme OÜ
Rannu Seeme OÜ juht Madis Ajaots pälvis tänavu parima taimekasvataja tiitli. Üheks põhjuseks kõige selle kõrval, millega mees Rannu Seeme OÜs tegeleb, toodi välja just sojakasvatus. Ajaots on oma katsetega näidanud, et sojat saab meie kliimatingimustes edukalt kasvatada.

Hetkel on sojakasvatuse suurimaks probleemiks see, et meie kliimasse sobiva seemne aretus ja paljundamine võtab aega.

2015. aastal kasvatati Eestis sojat seemnekasvatuseks 3,3 hektaril, aasta hiljem juba 14,9 hektaril ja tänavu 118,4 hektaril. 

Soja kile all kasvatamiseks tuleb valida lagedam, ilma suurte kivideta, elektripostideta, puudeta põld
Foto: Rannu Seeme OÜ

Mida tehti põllul:

"         Külvieelselt kultiveerimine;

"         külvamine 09.05.2017, täppiskülvik Samco 5220TR, koos külviga umbrohutõrje + biolagunev kile;

"         2 nädalat peale külvamist tulid taimed kile alt välja;

"         kuu peale külvi hakkas biolagunev kile põllul lagunema;

"         taimed õitsesid juuli lõpus;

"         kaunad valmisid septembri lõpus;

"         koristus 15.10.2017.

"Soja pind on kasvanud tänu Andres Kurgpõllule, kes on alustanud suuremas mahus Saaremaal sojakasvatust, just algseemne kasvatust. Eks siin on määravaks teguriks sealne soojem kliima. Algseemne kasvatuses on ranged nõuded ja selle kasvatust tuleb õppida, et kaod oleks väiksemad. Pinnad on üle Eesti kasvanud igal aastal ja näha on kasvu jätku," selgitas Ajaots tausta.

Ka kiitis ta sojaklastri EPIK ja Sojaliidu tööd, kes seda asja propageerivad.

Madis Ajaots ütles, et ta ise alles õpib asja. Tänavu katsetas ta sojakasvatust uue tehnoloogiaga, kasvatades seda kile all. "Kile alla läks meil 25 hektarit. Katsed tegime mitmel põllul. Sojale ei sobi turbase mullaga põllud. Soja kile all kasvatamiseks tuleb valida lagedam, ilma suurte kivideta, elektripostideta, puudeta põld, sest nende ümber ei saa kilekattega põlde rajada," soovitas ta silmas pidada põllu valikul.

2 nädalat peale külvamist tulid taimed kile alt välja
Foto: Rannu Seeme OÜ

126,4 €/ha  - seeme 80 kg/ha + UBP (biopreparaat, mis aitab taimedel taluda abiootilist ja biootilist stressi) + mügarbakter HiStick 400 gr/t

76,7 €/ha  - väetis NPK 10-26-26+2s 260 kg/ha, N26,P30,K56,S5,2

260 €/ha - biolagunev kile Samco Yellow

20 €/ha - mikroväetised Anfisco Micro B,Mo,S 2 l/ha; Molytrac 0,25 l/ha; UBP 450g

95,90 €/ha - umbrohutõrje Metrix 1,5 l/ha; Basagran 2 l/ha

261 €/ha - masinatöö, kuivatamine

Kõik kulud katsepõllul kokku 840 eurot.

Saagiks saadi kile all kasvatades 2,5 t/ha. Tuluks saadi katsepõllul 215 eurot + toetused, nagu näiteks GMO vaba taimekasvatustoetus.

"Me kasutasime Iirimaa täppiskülvikut "Samco", millel on lisavarustusena biolaguneva kilemultši võimekus. See võimaldas kevadel pea kuu varem külviga alustada. Saime rendile 5-realise külviku, reavahega 37,5 cm, millega tegime külvi, umbrohutõrje (külvikul on peal paak) ning masin tõmbas kohe ka kile põllule. Külvinormiks oli 40 idanevat seemet /m2 ehk 80 kg/ha. Taimede vahe tuli 7 cm. Oluline on lisada seemnetele enne külvi ka mügarbakter," rääkis Ajaots.

Ta rõhutas, et soja peab olema külvatud soojale mustale mullale, mille nemad eelnevalt lihtsalt tavalise kultivaatoriga kultiveerisid ja enne külvi lisati ka väetis otse mullale.

"Kile puhul on selline teema, et külvimomendil ei tohiks olla tugevat tuult. Niiskus, mis mullas tekib kile alla, on hämmastavalt suur. Kile all on soe ja troopiline, aga see niiskus ei tee seemnele liiga vaid see soodustab idanemist. Kohati oli idanemise ajal isegi 40 kraadi sooja," täpsustas Ajaots ja lisas, et seeme tärkab kiirelt ning biolagunev kile laguneb tasapisi, eelkõige päikese ja tuule kaasabil kahe kuu jooksul.

Umbrohutõrjet katsetati tänavu kahe tootega.
Foto: Rannu Seeme OÜ

Maaülikooli aasta vilistlane on Madis Ajaots

Ajaots tõi välja ka selle, et nad tegid vaid kahel korral umbrohutõrjet, preparaadiks sobis tema meelest paremini Metric. Väetamise osas, soovitas ta lämmastikuga tagasi hoida, just kilekatet kasutades.

Sojauba koristati 15. oktoobril.
Foto: Rannu Seeme OÜ

Vaata videot, kuidas koristati sojat Rannu Seemne põldudelt SIIT.

Ehkki kile all kasvatamine kujuneb kulukamaks, saab selle metoodikaga ka saagi parema. Katsepõllu saak oli 2,5 tonni hektarilt. Endale jäi kätte peale seemne müüki 215 eurot, pluss kasvatajale jagatavad toetused. Igal juhul arvas Ajaots, et kodumaist sorti 'Laulema' saab kasvatada ja ka tulu teenida.

Ajaots julgustab ka teisi sojat kasvatama, sest see on seda väärt.

"Soja on nii kaunvili, liblikõieline kui õlikultuur - kõik olulinne on ühes taimes koos. Tema kasvatamiseks läheb vaja vähe väetist ja taimekaitse kulud on ka madalad. Põllutöid saab hajutada. Tänavu oli koristamine natuke probleemne, aga hiline koristus võimaldab omi sügisesi töid planeerida," loetles ta sojakasvatuse plusse. 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960