Viljelusvõistlus 2017 - 6 uut rekordit

Maherukis on olnud viljelusvõistlusel ka varem ja senine parim tulemus oli Sangaste 3,4 t/ha Margus Lepa põllult Lääne-Virumaal aastast 2013. Nüüd siis kombainis Järvamaal Jüri Ilves 4,9 t/ha mahedat Sangaste rukist. Seda poleks sellest vanast sordist uskunud. Tegelikult on aga kõik loodusseadustega kooskõlas - ei ole nii, et mittemillestki midagi tekiks. Jüri Ilvesel on mahedana 200 hektarit põllumaad ja sellel alal 200 lihaveist aastaringselt väljas. Igal aastal jätab ta sellest maast roteeruvalt 50 ha rukki ja kaera põlluks. Teraviljale on siis eelviljaks kolme aasta kestel kavanud valge ristik ja sinna karjatamisel jäänud lihaveiste sõnnik. Mahekaer Jüri Ilvese põllul saagiga 2,9 t/ha jäi küll alla rukki saagile, kuid tulukuselt on üks tasuvamaid.

Mahekultuure on senini viljelusvõistlusel olnud vähe. Kuid seekord oli nii rukis, kaer kui nisu esindatud ühe põlluga. Mahenisu tulemuseks oli 2,7 t/ha Priit Hintp põllul Tartumaal. Oskuslikult oli ta kasutanud taimede toitumisel puutuhka ja teisi lubatud tooteid.

Tritik on olnud viljelusvõistlusel varasematel aastatel paaril korral. Senine rekordsaak 7,8 t/ha oli Erki Oiderma nimel aastast 2009. Eelmisel aastal jäi Eugen Koidu tritiku põld Saaremaal Baltic Agro põllupäevadel paljudele silma oma hea tasemega ning hiljem kahetsesime, et seal ei saanud ametlikult saagikust fikseeritud, kuna põld andis üle kümnetonnise saagi. Sellel aastal oli aga tema tritikupõld võistluste reeglite kohaselt hinnatud ja nüüdsest võime tritiku rekordsaagiks lugeda 10,8 t/ha. Üllatavalt tubli stabiilsus!

Suviodra rekordsaak oli senini 8,1 t/ha aastast 2014 Erki Oidermaa põllult. Seekord siis napilt parem tulemus - 8,2 t/ha Tuuli Vaaraku poolt Viljandimaal kasvatatult. Talioder on nõrga talvekindlusega meil palju vähemlevinud. Huvitav on aga näha, et kui see talvitub, siis on ka saaginumbrid suviodrast tunduvalt suuremad. Senine saagirekord on 12,0 t/ha Aivar Treibergi põllult 2015. aastast. Sellel aastal vaid veidi vähem - 11,3 t/ha Erik Paalmani poolt. Tema oli parim odrakasvataja ka saagikuse, tulukuse ja kvaliteedi koondina.

Kaer kasvab Balti mere piirkonnas väga hästi. Suurimad kaera eksportijad on Rootsi, Soome jt. siitkandi maad ning suurimad importijad USA, Jaapan jt. Meie uus viljelusvõistluse kaera rekordsaak 8,0 t/ha Argo Musta põllult on väga kõva tulemus. Senist oma rekordsaaki 7,2 t/ha aastast 2014 ületas ka Erki Oidermaa, saades 7,4 t/ha, kuid saagikuse võiduks sellest seekord ei piisanud.

Arenguruumi veel on, sest Soome viljelusvõistluse SatoKisa võitis eelmisel aastal kaera saagiga 8,8 t/ha taimekasvataja Riku Olli.Eesti 2017.aasta parimaks kaerakasvatajaks saagikuse, tulukuse ja kvaliteedi alusel tuli Argo Must.

Suvirapsi saagirekord oli meil üks võistluste vanemaid: 3,7 t/ha aastast 2009, kasvatatud Kaido Kirst poolt Saaremaal. Nüüd sai siis Kalle Kits Valgamaalt oma suvirapsi saagiks 3,8 t/ha. Väga hea oli näha, et juba eelnevalt seadis ta omale eesmärgiks eelneva saagirekordi ületamise ja ka Soome eelmise aasta saagivõistluse tulemustele ärapanemise. Seal saadi nimelt ka üle 4 tonnised suvirapsi saagid. See küll ei õnnestunud, kuid üks viljelusvõistluse eesmärkidest ongi katsetada, proovida, õppida ja juba teadlikult planeerida oma tegevusi enne külvi.

Talirapsi rekordsaak on meil aastast 2015 ja nii kõrge tulemus, et seda on raske ületada. Sellegi poolest andis parim põld Tanel Tõrvandil täpselt 6,0 t/ha ja järgmised kolm meest - Avo Samarüütel, Aimar Allingu, Enno Feldveber - said võrdselt 5,2 t/ha , mis selle aasta oludes on väga hea tulemus. Saagikuse, tulukuse ja kvaliteedi koosarvestusel tuli selle aasta parimaks rapsikasvatajaks Tanel Tõrvand.