Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 20. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kokku kasutati 2015. aastal EL-28 põldudel 11,8 milj. tonni lämmastiku, mis on 5% enam kui oli 2006. aastal (10,8 milj.t). Samas fosfori kasutamine on 20% vähenenud - aastal 2006 oli see näitaja 7,5 kg/ha ja 2015. aastal 6,3 kg/ha.

Eestis on kümne aasta jooksul kasvanud lämmastiku kasutamine 26,4 kg/ha kuni 37,6 kg/ha. Samas peab märkima, et kuni 2005.aastani toodeti meil teravilja vaid oma sisetarbeks ja kogused olid sõltuvalt aastast 0,6-0,7 miljonit tonni. Järgnevatel aastatel hakati teravilja eksportima järjest kasvavates kogustes kuni aastani 2015, kui toodeti 1,5 milj. t teravilja. Samas on sisetarbimine Eestis veidi langenud, kuna loomade arv on vähenenud ning isevarustatuse tasemelt on teraviljakasvatus üle 200%.

Eestist vähem kasutatakse põldudel lämmastiku vaid Rumeenias 27,7 kg/ha. Meie lähimatel naabritel on need näitajad järgmised: Läti 53,2, Leedu 57,4, Soome 71,8, Rootsi 67,5, Taani 79,0, mis on meie kogusest 37,6 kg/ha tunduvalt kõrgemad.

Mineraalväetistega fosfori kasutamine põldudel on kümne aasta jooksul EL-s langenud 20%. Kasutamise vähenemine on eriti suur (4-5 korda) madamaades Hollandis ja Belgias, kus on kõrge loomakasvatuse kontsentratsioon ja taimekasvatuse fosforitarve püütakse võimalikult palju rahuldada orgaanilise väetisega. Riigiti on fosfori kasutamine aga väga erinev. Näiteks Holland 2,1 ja Horvaatia 11,9 kg/ha.

Fosforit kasutati 2015. aastal EL põldudel kokku 1 133,4 tuhat tonni. Eesti kogus 3,7 tuh t on väga väike võrreldes teiste Balti mere äärsete suurte riikidega nagu näiteks Saksamaa 131,5 tuh tonni ja Poola 132,5 tuh tonni.

Margus AmeerikasarendusdirektorBaltic Agro AS