Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 28. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Me toodame erinevaid moodulehitisi, majaelemente, ehitussoojakuid, moodultualette ja erinevaid metallkonstruktsioone. Oma klientidele pakume terviklahendust - alustame projekteerimisest ja lõpetame hoonete paigaldamisega," tutvustas Harmet OÜ juhatuse esimees Toomas Kalev ettevõtet Äripäeva konverentsil "Puidutööstuse Äriplaan 2018".

Harmetis töötab täna üle 600 töötaja. "Meil on kolm tehast - Pärnus, Tutermaal ja meie suurim ning uuem tootmine asub Tallinna külje all Kumnas," lisas Kalev.

Vaata, mis on ruumelemet ja mida Harmet neist teinud on SIIT. 

Toomas Kalev arvas, et ega nende firmat väga sektor tunnegi. "Harmetist keegi eriti midagi ilmselt ei tea, kuna Eesti turgu meil ei ole, siis väga vajadust end siin näidata pole. Toodetust 97-98% läheb kõik ekspordiks. Eestis ruumelement ilmselt niipea populaarseks ei saa, kuigi moodulitest on tegelikult väga korralikke asju võimalik ehitada. Teeme kõik ise ja üritame järjest rohkem veel teha, tulevikus toota ka aknaid jms. Kunagi alustasime metalliga, vahepeal unustasime selle, nüüd tõmbasime uuesti käima. Pakume terviklahendusi - alates ideest ja projekteerimisest kuni valmiskujul moodulmaja paigalduseni," rääkis Kalev.

Harmeti põhiturg on Skandiaavia, kuhu eksporditakse rohkem kui 90% toodangust. Ligikaudu 70% Harmeti moodulelementidest läheb Rootsi. Suurimateks klientideks on Cramo ja Boklok. Nüüd on plaaniks võetud ka uuesti Norra turule sisenemine.

Asukoht: Harjumaal Kumnas

Investeering: ca 20 miljonit eurot

Suurus: 23 000 m2

Tootmisvõimsus: 3600 - 6000 moodulit ehk kuni 150 000 m2 aastas

Ehitaja: Nordecon AS

3 tehast ja 20 aastat kogemusi

Harmet alustas ruumelementide tootmisega 20 aastat tagasi. "Praeguseks on meie tooteportfell laiem - valik majaelemente, s.h ehitussoojakud, moodultualetid, erinevad metallkonstruktsioonid jm. Alustades mõtlesin esmalt, et teeks üldse rendiettevõtte, siis tekkis idee, et hakata ehitussoojakuid ise tootma. See on lihtne toode  - ehitad nagu maja, lihtsalt kommunikatsioonid ja soojustus ei ole sama täiuslikud. Sellest ideest hakkas kogu meie tootmine pihta," rääkis algusaastaist Kalev. 

Harmetis toodetu kvaliteeti tõendavad:

"          ISO 9001 - ettevõttel on väljaarendatud hästitoimiv standardile ISO 9001 vastav kvaliteedijuhtimissüsteem;

"          ISO 14001 - tootmises kasutatakse parimaid tehnoloogiaid ja materjale, ollakse efektiivsed ja säästetakse looduslikke ressursse, rakendades meetmeid keskkonna saastamise vältimiseks -keskkonnajuhtimissüsteem vastab standardile ISO 14001;

"          ETA 10/0033  -  puidust majamoodulid vastavad Euroopas kehtivatele tehnilistele nõuetele ja selle tõestuseks on väljastatud vastav sertifikaat ETA 10/0033;

"          0809-CPR-1165  - tehaste tootmistingimuste vastavust Euroopas kehtivatele nõuetele kontrollitakse regulaarselt soome firma VTT Expert Services OÜ poolt ja vastavuse tõestuseks on väljastatud sertifikaat 0809-CPR-1165.

"          CE märgis - Harmeti puidust majamoodulitele on väljastatud CE märgis.

Toodetule antakse minimaalselt 5-aastane garantii.

Täna on jõutud kõvasti edasi. "Tootmine toimub nüüd kolmes tehases - Tutermaal, Pärnus ja Kumnas. Tootmisala on kokku 47 700 m2. Töötajate arv 650 inimest, see muutub pidevalt, sest kasutame ka alltöövõttu ja vahest ka renditööjõudu. Aastane tootmisvõimsus on meil enam kui 150 000 m2," sõnas firma juht. "Uue tehase juures mingit imet ei ole tehtud, aga tootmine on suhteliselt puhas, müravaba ja loodust me ei reosta. Puidujääke jääb veidi üle, aga need suuname katlasse ja kütame ise ära. Erilist rõhku pöörasime uues tehases IT-süsteemidele ja ka valgustusele. Nüüd on meil automaatne valgusjuhtimine ehk hoones ei ole ühtegi lülitit, selle süsteemi tasuvus on 3-5 aastat ja sellega oli tegemist küll ning rohkem, sest Eestis puudus analoogse asja paigaldamise kogemus."

Hetkel uus tehas veel täisvõimsusel ei tööta. Selle töölesaamine ongi Kalevi sõnul 2018. aasta peamine eesmärk. "Ka on vaja tõsta enam efektiivsust. Tahan laiendada ka meie inseneride meeskonda ja luua meile Eesti parim puitehitiste projekteerimisrühm koos eriosade projekteerimisega," rääkis ta plaanidest.

Kalevi sõnul on sektoris suur palgasurve. "Me peame kõik tegema selleks, et meie inimesed teeniks normaalselt raha. Palgasurve on suur. 2018. aastal on kindlasti üks tähtsamaid asju meie firmas uue palgasüsteemi käivitamine. Tahaks individuaalselt mõõta iga inimese tulemust," ütles Kalev.

Veel on firmal plaanis taotleda EOTA sertifikaati, mis vastab E90 tulenõuetele ning annab võimaluse ehitada kõrgemaid hooneid. Ühe sektori jaoks põneva teemana rääkis ta ka  CLT plaadi kasutuselevõtust majaehituses, millel Kalev näeb suurt tulevikku.