Särgava: Mis muutub mahemääruse muutmisega?

Särgava: Mis muutub mahemääruse muutmisega?
Särgava: Mis muutub mahemääruse muutmisega?

Novembri eelviimasel nädalal kiitsid uue Euroopa Liidu mahemääruse heaks EL Nõukogu põllumajanduse erikomitee ja Euroopa parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon. Järgmisena peavad selle allkirjastama Euroopa parlament ning EL põllumajanduse ja kalanduse nõukogu.

Uue määruse tekst on 2014. aasta märtsis Euroopa Komisjoni ettepanekuga alanud protsessi tulemus. Komisjoni ettepanek pälvis tõsist kriitikat nii mahesektorilt kui ka eri riikide poolt ning rohkem kui kolme aasta jooksul on lõpuks jõutud kompromissini. Tulemus siiski maheorganisatsioone väga ei rõõmusta.

"Eelnõud on menetletud 5 aastat, soove oli eripalgelisi, kõik tahtsid parimat ja välja tuli nagu alati!  Mahetooteid suuremates kogustes importivad maad oleksid soovinud näha määrust igaüks oma  arusaamade järele. Samas oli uue määruse üks ülesannetest ka protsessi lihtsustamine. Iga uue nõude dokument vajab eelkõige esitajat, bürood ja ametnikke, kes nendega tegeleb. Institutsiooni ja täitemehhanismi, mis suudaks hälvetele adekvaatselt reageerida kõigis liidumaades," selgitas Särgava.

Läbi uue mahemääruse rakendumise peaks tarbijausaldus suurenema, mahepõllumajandusele üleminek peaks muutuma lihtsamaks ja kasvama tootjausaldus. Viimase juures on oluline see, et järjest uute nõuete kehtestamine tootjatele on sageli ettevõtlust ja arenguid pidurdav.

"Uus määruse eelnõu peab nüüd läbima ridamisi vaheprotseduure - Parlament, Nõukogu, Tõlkimine, siis "Cleanerisse".  Siis läheb liikmesmaadesse, kust tagasi tulevad märkused ekspertide poolt üle vaadatakse. Ja siis läheb dokument puhtal kujul Parlamenti tagasi. Edasi on võimalik teha vaid pisemaid muudatusi," rääkis Särgava. "Tekst peab olema nii ühene, et selle peale saab teha kaugele ulatuvaid investeeringuid, rajada rajatisi, soetada masinasüsteeme, alustada uute ettevõtmistega. Määrus jõustub 01.01.2021. Sellest hetkest algab üleminekuperiood aastani 2025."

Diskussiooni teravam teema oli võimalike pestitsiidijääkide leidumine mahetoodetes, kuivõrd sageli on põllud lähestikku tavapõllundusega ja saab tekkida saastumine. "Üldiselt kehtib "0" tolerants, millele lisanduvalt saavad liikmesmaad objektiivselt põhjendatud tasemeid lubada. Jääkide teema ei ole mahepõllumajanduse pidurdamise või seiskamise teema. Need peavad aga Brüsselis põhjendatud ja kinnitatud saama. Mahemeetod ise on pestitsiide välistav, mis ongi peamine  ja sellest peamegi lähtuma. Üksiku saastunud molekuli leidumine ei tohi saada saatuslikuks kogu maheüritusele. Samas peab olema igasugune pettus välistatud," rõhutas mahetootja.

Uus määrus võimaldab mahemärgistamise laienemist tekstiilidele, vesiviljelusele, karusloomadele, villale, puuvillale, eeterlikele õlidele jms.

"Jätkub suund täielikule maheseemne kasutusele, üksnes maheloomade lubamisele karja täienduseks. Esialgu on selleks üleminekuks planeeritud 15 aastat. Alguseks on ühtsete andmebaaside loomine mahematerjali (taimed, loomad) olemasolu kohta, millest lähtub ka maheseemne või maheloomade  lubamine pajundusmaterjaliks mahemajanditesse. Kehtima jääb ka vabapidamise nõue. Lõastamist lubatakse vaid kuni 50 loomaga karjades, teiselt töötajate ohutuse või loomade heaolu tagamiseks. Suvise karjatamise nõue jääb. Niisamuti peavad kinnisloomad paaril korral nädalas jalutusaladele pääsema," tõi Särgava näiteid ja lisas, et ka sarvede eemaldamine põhjendatud ohutuse eesmärgil jäi lubatavaks.

Veel tuuakse määrusesse sisse tootjate rühmatunnustamise võimalus. "Seda küll piiratud kujul, ühtse vastutuse korras töötlemisel ja turustamisel mahus kuni 25 000 eurot."

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised