Mesiniku kahjunõue takerdus bürokraatiasse

Mesiniku kahjunõue takerdus bürokraatiasse
Mesiniku kahjunõue takerdus bürokraatiasse

Kuus kuud pärast mesilaste massilist hukkumist on ikka lahtine, millise karistuse toob kaasa rikkumine, sest otsus on veninud ametkondliku bürokraatia tõttu. Mesinik aga alustab uue aasta alguses kohtuteed.

Eelmise aasta juulis pälvis suurt tähelepanu mesilaste massiline hukkumine, mille põhjustas taimekaitsevahendi kasutusnõuete rikkumine. Põllumajandusametile laekus juulis kuus mesilaste hukkumisega seotud kaebust: kolm Lääne-Virumaalt, üks Tartumaalt, Võrumaalt ja Järvamaalt. Kolme juhtumi korral hukkunud mesilastest võetud proovidest taimekaitsevahendite jääke ei tuvastatud. Kahe Lääne-Virumaa juhtumi puhul tuvastati proovidest lubatust suurem kogus taimekaitsevahendite jääke. Võrumaa juhtumi menetlus veel käib.

Üks kannataja on aastaid mesinikuametit pidav, mesinikke koolitav ja nõustav Maire Valtin perefirmaga OÜ Artocarpus. Valtin on aastaid tegelenud uurimustööga, sh mesilasemade kasvatamisega.

Taimekaitsevahendite väärkasutuse tulemusena hukkus tema 157 eri suuruses mesilasperet mõne tunniga, nende seas lennu- ja tarumesilased ning enamus mesilasemased ehk hävis järeltulev põlvkond. Mesilaste hukkumise tõttu tahab Valtin saada kahjutasu. Üks võimalus on pöörduda kohtusse, aga enne on vaja reeglite rikkujatele tehtud ettekirjutust, mille koostamine venis ametkondliku bürokraatia tõttu mitu kuud. 

Suvel koondas maaeluministeerium osapooled ühise laua taha, et arutada, kuidas juhtunut edaspidi vältida. Ministeeriumi esindajad lubasid, et kui reeglite rikkujad tuvastatakse, siis tehakse neile ettekirjutus ja vajadusel määratakse sunniraha. Mõjusaima meetodina nimetas asekantsler Toomas Kevvai toetuste vähendamist. Kevvai ütles suvel ERRi uudistele: "Tahtliku rikkumise puhul võib toetuse vähendamine ulatuda saja protsendini. See tähendab, et ta jääb kogu otsetoetusest ilma."

Ameti ettekirjutus

25. juulil kinnitas põllumajandusamet (PMA) meedias, et kahe Lääne-Virumaa juhtumi puhul leiti hukkunud mesilastest ja lähiümbruses kasvavatelt rapsipõldudelt võetud proovidest rapsile mittelubatud taimekaitsevahendi jääke. Proovides tuvasti dimetoaati, mis Eestis on lubatud kasutada teraviljal, kuid mitte rapsil. Dimetoaadi kasutamine rapsil põhjustas mesilaste hukkumise.

28. juulil edastas PMA Põllumajanduse Registri ja Informatsiooni Ametile (PRIA) kohustuslike majandamisnõuete kontrollaktid. Tuvastatud oli, et mesilaste hukkumise põhjustas taimekaitsevahendi kasutusnõuete rikkumine.

PMA tegi ettekirjutused kahele ettevõtjale – OÜ Olt ja Ko ning OÜ Tammikus –, millega määrati neile kohustus kajastada põlluraamatus taimekaitsevahendite tegelik kasutamine vastavalt analüüsi tulemustele. Ettevõtjad esitasid PMA ettekirjutuse peale vaide, mille PMA jättis rahuldamata. Vaide menetlemine võtab aega ning seejärel tuleb PMA-l oodata, kas otsus kaevatakse edasi kohtusse või mitte. PMA ettekirjutus jõustus 2. novembril.

Ettevõtjad täitsid ettekirjutusega neile pandud kohustused ja märkisid põlluraamatusse tegelike taimekaitsevahendite kasutamise. Küsimusele, kas ettekirjutusega kaasneb ka trahv, vastas PMA pressiesindaja vahendusel, et ametil ei ole õiguslikku alust trahvi määrata. "Ainuke võimalik korralekutsumise abinõu on korrakaitseseaduse alusel tehtav ettekirjutus," märkis pressiesindaja.

Amet hindab rikkumised tahtlikuks

Pärast ettekirjutuse jõustumist ning seda, kui ettevõtjad olid teinud sissekanded põlluraamatusse, hindas PMA rikkumised tahtlikuks.

PMA saatis 13. novembril PRIA-le ametliku pöördumise, et vähendada toetusi kooskõlas rikkumiste olulisuse ja kaaluga. "Kuna rikkumised tõid kaasa massilise mesilaste hukkumise, teeme ettepaneku toetusi vähendada suuremal määral, s.o 30% võrra," seisis PMA pöördumises.

Asutustevaheline bürokraatia

PRIA võttis PMA saadetud pöördumise teadmiseks.

Ene Tulp PRIA teabeosakonnast selgitas, et 13. novembril saatis PMA neile küll ametliku ettepaneku toetuste vähendamiseks koos vähendusprotsendiga, kuid selle kohta ei olnud koostatud ega taotlejale saadetud kontrolliaruannet, mis fikseeriks tahtliku rikkumise ja sellega seotud vähendusprotsendi. "Et PRIA saaks ettepanekut toetuste vähendamisel arvesse võtta, peab PMA ettepanek põhinema haldusaktil ehk kontrolliaruandel," põhjendas Tulp. 

PMA pressiesindaja Annika Kubja nentis, et kahe ameti vahel tekkis arusaamatusi juhtumi menetlemisel. "PRIA pidas toetuste vähendamise menetlemise alustamiseks esialgu vajalikuks vaid PMA järelkontrolli protokolli, hiljem ootasid aga ka kontrolliaruannet," märkis ta.

PMA informeeris 13. detsembril PRIAt, et saatis ettevõtjatele uued täiendatud kontrolliaruanded, kus andis ka teada, et rikkumine oli määratletud kui tahtlik.

PRIA võtab aga ka detsembris saadud info teadmiseks, kuna on seisukohal, et ära tuleb oodata ettevõtjate tagasiside kontrolliaruandele. "Lisan veel kord, et PRIA ei menetle kuidagi eraldi selliseid PMA ettepanekuid, vaid võtab need aluseks toetuste määramise käigus," rääkis Tulk. "Juhtumiga seoses on tegemist pindalapõhiste toetustega, mille ülejäänud menetlustoimingud lõppevad ja toetuste määramine toimub üldjuhul detsembrikuus."

PMA pressiesindaja märkis, et menetlus PMAs lõppes 12. detsembril. "Olenemata ettevõtjate tagasisidest PMA oma otsuseid ei muuda,“ väljendas pressiesindaja.

Toetuse määramise otsuseni läheb aega

PRIA kinnitas, et 22. detsembril sisestas PMA aruanded süsteemi ja kinnitab need. Tulp ütles, et nüüd saab PRIA võtta PMA andmed aluseks toetuse määramise otsustamisel.

Otsus saadetakse enne lõplikku kinnitamist ettevõtjatele tutvumiseks. "PRIA saadab klientidele, kelle toetusi ühel või teisel põhjusel vähendatakse, enne otsuse tegemist ärakuulamiskirja. Nii ka praegusel juhul. Pärast kirja saatmist ja selle järel 10 päeva möödumist saab PRIA teha otsuse,“ selgitas Tulp.

PRIA ei ole kummagi ettevõtte taotletud pindalatoetuste määramise või mittemääramise kohta seni otsust kinnitanud. Toetustaotluse menetlemist on otsustatud pikendada ja vastav teade ettevõtjatele saadetud.

Mesinik alustab kohtuteed

Mesinik Maire Valtin pöördus pärast põllumajandusameti ettekirjutuse jõustumist juristi poole eesmärgiga nõuda kahjutasu kohtu kaudu. Jurist soovitas Valtinil leida kohtuväline kokkulepe, kuid detsembri keskpaigaks seda ei juhtunud ning jaanuaris lubab mesinik võtta ette kohtutee.

Järelevalvaja ei saa oma ülesandeid teatud olukorras täita

Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu märkis, et mesilaste hukkumise juhtum näitab, et on tekkinud olukord, kus järelevalveasutusel ei ole võimalik oma ülesandeid teatud olukorras täita.

Suu juhib tähelepanu, et suvel ei põhjustanud mesilaste hukkumist mitte puudujäägid seadustes, vaid üksikute põllumeeste ränk nõuete eiramine. Samas juhib toimunu tähelepanu, et turule lastud taimekaitsevahendite turustamise või kasutamise üle tuleb kontrolli tugevdada.

Kui amet tõestab taimekaitsevahendi väärkasutamise ja teeb ettekirjutuse, kas siis ei ole tal õigust trahvi määrata ega kahju välja nõuda?

Tuleb tunnistada, et olukorraga, kus järelevalveasutusel ei ole seadusest tulenevat alust väärteo algatamiseks, ei saa rahule jääda. See alus oli olemas enne 2014. aastat.

Alati ei ole võimalik turulelastud taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise nõuete rikkumisi haldussunniga kõrvaldada, sest tegu on juba toime pandud ja haldussunni tagantjärele kohaldamine ei ole mõttekas ega võimalik. Seega karistusõiguse revisjoni käigus kehtetuks tunnistatud vastutussäte, mis nägi ette vastutuse turule lastud taimekaitsevahendi ja turustamise nõuete rikkumise eest, on viinud olukorrani, kus järelevalveasutusel ei ole võimalik oma ülesandeid teatud olukordades täita.

Praegu on mesinikul võimalik kahjude korvamiseks pöörduda kohtusse. Kas on kaalutud alternatiive, et kahju korvamine oleks kiirem?

Isikul, kellele on kahju tekitatud, on õigus selle eest hüvitist nõuda võlaõigusseaduse alusel. See kehtib võrdselt kõikidele isikutele, kellele on kahju eraõiguslikult tekitatud. Praegu on meie fookuses küll mesindus, aga õigusvastaselt tekitatud kahju võib olla kõigis valdkondades: põldudel sõitmine võib rikkuda saagi, samuti võivad seda teha vale taimekaitse naabrimehe põllul. Seega ei ole otstarbekas kahju õigusvastase tekitamise hüvitamist täiendavalt reguleerida, kuna kehtiv võlaõigusseadus katab selle.

Tegelikult on enne kohtusse pöördumist võimalus jõuda kahju tekitajaga kokkuleppele. Kui seda ei saavutata, on järgmine võimalus kohus. Kuna meil ei ole praktikat, siis on raske hinnata kohtus käimise kujunemist.

Inga Lill
Äripäev AS

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised