Börs: Euroopa piimaturul jätkuvalt suur ülepakkumine

Börs: Euroopa piimaturul jätkuvalt suur ülepakkumi
Lehm.

Nädala börsiuudised: eelmine aasta oli põllutoormete jaoks kesine; nädala lõikes turud peamiselt tõusuteel; piimahinnad kallinesid 7 kuu kiireimas tempos; Euroopa piimaturul jätkuvalt suur ülepakkumine; nafta hind tõusis ja bensiin kallineb edasi.

Eelmine aasta oli põllutoormete jaoks mujal maailmas kesine

Põllumajandustoormete jaoks möödus 2017. aasta väljaspool Euroopat küllalti kesiselt, kirjutab agrimoney.

Bcomi põllumajandustoormete indeks langes 11,9 protsenti, 47,51 punktini. Aasta lõpus pole indeks nii madalal varem olnud. Indeks loodi 1991. aastal.

Paljudel futuuridel läks väga halvasti. Johannesburgis kaubeldaval maisil läks eriti kehvasti, sest Lõuna-Ameerika maisitootmine taastus järsult. Ka Euroopas olid maisihinnad madalal, sest ülemaailmne eksporditurgude konkurents oli väga tihe.

Nisuhindadel läks 2017. aastal globaalselt tegelikult paremini kui paljud kauplejad räägivad. Turul on väga palju negatiivsust, aga näiteks Põhja-Ameerika teravilju tabas põud, mis piiras toodangut. Saksamaa kõva nisu toodangut piiras aga hoopis liigniiske ilm. Tõsi küll, Euroopa toidunisul nii hästi ei läinud, sest alates suvest olid hinnad suure tootmise ja Venemaa ekspordi tõttu languses.

Elusveiste hinnad aga tõusid, sellele aitas kaasa USA veise- ja sealiha ekspordi kasv (vastavalt 12,5 ja 6,7 protsenti). Puuvilla futuure toetasid USA ja India, kus tootmine oli häiritud. Hästi mõjus ka nafta hinnatõus, mis tõstab polüesteri hindu.

Nädala lõikes põllumajandustoormed kallinesid

Nädala lõikes olid põllumajandustoormed üldiselt kallinemas. Euroopas tõusis toidunisu tonnihind 0,9 protsenti, 160,5 euroni. Rapsiseemnete hind tõusis aga lausa 3,2 protsenti, 358,75 euroni.

Robusta kohv kallines 1,9 protsenti ning tonn maksab juba 1746 eurot. Kakao hind langes aga 0,7 protsenti ning tonni eest tuleb välja käia 1879 dollarit.

USAs tõusis maisi hind 0,4 protsenti ja nisu lisas 1,4 protsenti. Kummagi buššel maksis reedeks vastavalt 3,52 ja 4,33 dollarit. Kaer kallines 2,8 protsenti, 2,48 dollarini buššelist. Sojaubade hind tõusis 1,3 protsenti ning buššel maksab 9,74 dollarit.

Töötlemata riisi hind langes aga 1,8 protsenti ja kvintal maksab 11,48 dollarit.

Piimahinnad tõusid 7 kuu kiireimas tempos

Selle nädala alguses toimus ka järjekordne GlobalDairyTrade piimahindade oksjon, kus hinnad veidi taastusid. Põhjuseks muret Uus-Meremaa tootmise pärast ning Hiina impordi kasv.

GlobalDairyTrade oksjonil kasvasid hinnad 2. jaanuaril 2,2 protsenti (eelmise oksjoniga võrreldes). Viimati tõusid hinnad nii kiiresti seitse kuud tagasi. Praegu taastub indeks viimase 16 kuu madalseisust.

Kõige enam kallines täispiima pulber – kokku 4,2 protsenti. Eelkõige aitas hinnatõusule kaasa Uus-Meremaa tootmismured. Hooaeg algas riigis kehvasti ning nüüd on Uus-Meremaad tabanud kuiv ilm, mis on tootmismured uuesti esiplaanile toonud.

„Oodatakse, et kuiv ilm kestab ka edaspidi ja muutub isegi hullemaks. See mõjutaks märkimisväärselt Uus-Meremaa tootmist,“ teatas piimatootjate kooperatiiv Fonterra, kes korraldab ka oksjoni.

Rabobank teatas, et vähendab Uus-Meremaa piimatoodangu prognoosi 2,5-3,5 protsendilt 2,5 protsendini. „Uus-Meremaal on kuivusega seotud riskid sel hooajal suured,“ teatas Rabobanki analüütik Michale Harvey.

Ülepakkumine on jätkuvalt teemas

Piimaturu investorid keskenduvad praegu suuresti ka Euroopale. Nimelt on Euroopa Komisjon kaalumas võimalust, et piirata kooritud piima pulbri tugioste. Põhjuseks on asjaolu, et varud paisusid 380 000 tonnini (oktoobri seisuga) ja see pani hinnad kiiresti kukkuma.

„Suured Euroopa Liidu kooritud piima pulbri turusekkumisega kokku ostetud varud on Euroopa piimaturgu survestanud terve 2017. aasta. Ühtegi märki pole varem olnud, et keegi tahaks nendest varudest lahti saada,“ kirjutas USA põllumajandusministeeriumi (USDA) Brüsseli büroo.

„Teiselt poolt on suur nõudlus ka või järele ning selle hinnad on järsult tõusnud. Või kõrvaltoodang on aga kooritud piima pulber,“ kirjutas USDA. „See on hoidnud Euroopa turu ülepakkumises.“

Nafta hind sai aasta alguses tugeva tõuke

Valitsusvastased protestijad Iraanis ja OPEC ning Venemaa lubadused naftatootmist piirata andsid naftahinnale aasta alguses viimase paari aasta tugevaima tõuke, kirjutab Äripäev.

WTI toornafta kallines nädalaga 1,6 protsenti ja Brent lisas 0,8 protsenti. Kummagi barrel maksis reedeks vastavalt 67,39 ja 61,38 dollarit. Viimati olid hinnad nii kõrgel 2015. aasta keskpaigas. Viimati oli barrelihind aasta alguses üle 60 dollari 2014. aastal.

Iraanis on valitsusvastased protestid hoolimata valitsuse keelust kestnud juba neli päeva, tegemist on suurima väljakutsega sealsele administratsioonile alates 2009. aasta rahutustest. Kuid ka Iraani arvesse võtmata valitseb naftaturul tõusumeeleolu.

„Üleilmne laovarude vähenemine ja tugev majanduskasv nullivad Põhjamere torujuhtme taaskäivitamise ja Liibüa naftaekspordi taastumise,“ ütles turuanalüütik Jeffrey Halley. Põhjameres taaskäivitati laupäeval, pärast ootamatut riket Fortiese-nimeline torujuhe, mille läbilaskevõimsus on 450 000 barrelit päevas.

Ka OPEC ja Venemaa on lubanud naftatootmist tänavu all hoida ning USA naftavarud langevad. Maailmamajanduse olukorra paranemine toetab aga nõudlust.

Roitterdami 95 bensiini hind on viimase poole aastaga tublisti tõusnud. Nädalaga kallines bensiin 0,8 protsenti, 626 dollarini tonnist.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised