Metsataimede kättesaadavus on paranemas

Metsataimede kättesaadavus on paranemas
Metsataimede kättesaadavus on paranemas

Metsauuenduse mahud on küll aasta-aastalt kasvanud, ent ikka on üheks takistuseks olnud istutusmaterjali kättesaadavus. Istikuturul on märke, et lähiaastail see probleem laheneb.

Eesti Metsameistri juhi Taavi Lellepi sõnul võttis mullu vähemalt 14 metsandusettevõtet plaani rajada istandus metsataimede kasvatamiseks ning tänavu on neid lisandunud veelgi. Eesti Metsameister plaanib lähiaastail investeerida üle kahe miljoni euro oma Tartumaal asuvasse istandusse ning jõuda viie aasta jooksul turuliidri Forestplanteri tootmisega võrreldavate mahtudeni.

"Usun küll, et asjad on muutumas. Praegu on ju nii, metsameestelgi on raske enda tarbeks taimi kätte saada. Meie teeme sel aastal ettevalmistusi ja kevadel paneme taimed kasvama. Esimese kahe aasta plaan on jõuda 1-2 miljoni istikuni ning viie aasta eesmärk 3,5-4 miljoni istikuni," rääkis Lellep ja lisas, et konkurents istikuturul on väga tervitatav: "Eesti on metsariik ja ma ei näe põhjust, miks me ei peaks suutma ise oma metsade tarbeks puutaimi toota. Meil konkurentsihirmu pole, oleme erametsaomanike hulgas populaarsed ning saame ise turuosa juurde luua, inimesi teavitades ja neile ka teenust pakkudes," on Lellep optimistlik. 

Erametsaomanike, eriti eraisikutest omanike, hulgas pole metsauuendus veel populaarne. Põhjuseks vähene teadlikkus, ajakulu, toetuste taotlemise keerukus, taimede kehv kättesaadavus, aga ka madalad toetusmäärad. Vaid 28% erametsaomanikest on keskkonnaameti andmeil metsauuenduse ette võtnud, enamus neist ettevõtted - arenguruumi on tublisti.

"Seda trendi soovime oma tegevusega kindlasti muuta, sest vastasel juhul kasvab meil üles hulk väheväärtuslikku lehtpuumetsa. Näemegi oma peamiste klientidena erametsaomanikke, kel praegu nt kuuseistikuid keeruline kätte saada," rääkis Lellep. Eesti Metsameister teeb koostööd metsaseltsidega, et suunata omanikke metsakultuuri rajama ning näebki oma peamiste klientidega eraomanikku. "Pakume täisteenust ja pakume raiejärgset istutamist koos edasise hooldusega. Anname nõu ja soovitusi kasvukohatüübist lähtuvalt. Istutusteenus ei pea aga sugugi olema seotud raiega, saab ka lihtsalt nõu ja infot, nii tööde tegemise kui toetuste taotlemise kohta," lisas ta.

Lellepi arvates võiks metsauuendus olla erametsaomanike hulgas kaks korda populaarsem. Kui praegu soovib Eesti Metsameistri klientidest vaid 15% istutusteenust, siis eesmärk on saavutada paari aastaga olukord, kus kolmandik eraomanikest otsustaks metsa uuendamise kasuks.

Eesti Metsaseltsi juhatuse esimehe ja Maaülikooli metsakasvatuse professori Hardi Tulluse sõnul on RMK lageraielankide metsastamisel majanduslikult väärtuslike puuliikidega nagu kuusk, mänd ja ka arukask optimaalse mahu saavutanud. "Osa raiesmikke tulebki jätta looduslikule uuendamisele, metsataimede istutamine pole eesmärk omaette. Ka siis, kui inimene metsakultuuri rajab, lisandub sinna vähem või rohkem mitme puuliigi eksemplare - tegemist on meil valdavalt poollooduslike metsadega," selgitas Tullus.

Veerandsaja aasta eest, kui metsamaad taas erakätesse läksid, püüti sellega raha teenida ja metsa uuendamisele eriti tähelepanu ei pööratud. Tasapisi on metsauuenduse maht kasvanud, ent Tulluse hinnangul pole metsakultuuride osakaal erametsa lageraielankidest veel kaugeltki optimumi saavutanud. "Kui tahame tulevikus korralikku kuuse- ja männimetsa saada, mis ehituspalki ja saematerjali annaks, tuleb märksa enam okaspuu metsakultuure rajada," kinnitas ta.

Istutusmaterjali nappus on ehk üks põhjus, miks uut metsa piisavalt kasvama pole pandud. Tulluse arvates on üheks põhjuseks see, et erataimlate omanikud ei taha liigset riski võtta, kuna ei saa kindlad olla, kas toodang ka tarbija leiab. Puutaime kasvatamine on ju pikk protsess, männitaime kasvatatakse 1-2 aastat, kuuske 2-3 aastat. "Erametsades kultiveeritakse enim kuuske, RMK on asunud järjest rohkem mändi kultiveerima, mis on meie muutuvates kliimatingimustes vastupidavam. Üldine ennustus on, et Eesti kliima läheb niiskemaks, aga mänd peab paremini vastu nii liigniiskusele kui ka põuale ja tormituultele. Mänd on pika elueaga puuliik ja sobib hästi, kui tahame ka teise raieringi tugevaid puid jätta. Meie viljakatel metsamuldadel  kasvab hästi ka arukask," rääkis professor. 

"Õnneks erametsa lageraielankide teadlik metsastamine kasvab. Mets ei saa otsa, kõik raiesmikud uuenevad, iseasi, kas kasvava metsa kvaliteet omanikku rahuldab. Pigem on meie ühiskonnas probleem selles, et noort puud ei armastata, öeldakse, et see on võsa ning unustatakse, et ka 100aastane puu oli kunagi väike," tõdes Tullus.

RMK toodab metsataimi oma puukoolides ning kui varem on taimi müüdud ka lepingupartneritele väljapoole, siis edaspidi jäävad istikud vaid enda tarbeks. RMK on aasta-aastalt lepinguid ära lõpetanud ja uusi enam ei sõlmita.
"Järgmisel aastal lõpeb üks pikaajaline leping ja rohkem meil eralepinguid ei ole. RMK taimetootmise maht on ligi 22 miljonit istikut aastas ja kuna jätkuvald lisandub võsastunud riigimetsamaid, suuname kogu mahu jäätmaade metsastamise," rääkis  RMK taimla- ja seemnemajandusosakond juhataja Esko Krinal. "Varume ja hoiame ka seemneid kogu Eesti vajadusest lähtubvalt. 2013.aasta oli hea kuuseseemne aasta, varusime üle 10 aasta vajaduse. Männiseemne varu on 5-6 aastaks," lisas ta.

Krinal usub, et kui metsaomanike teadlikkus ja jõukus kasvavad, edeneb ka metsauuendamine: "Trend on õige, metsauuendamise mahud suurenevad aasta-aastalt ja küllap ka taimetootmine järele jõuab."

Hübriidhaab uurimise all

Eestis alustati hübriidhaava istandike rajamist 1999. aastal ja 2005. aastaks oli rajatud ligi 700 ha istandusi. 2004. aastal andis keskkonnaminister loa kasvatada hübriidhaaba Eestis metsapuuna. Tegemist on kiiresti kasvava, tuluka puuga, ent ometi pole ta metsanduses veel kanda kinnitanud.

Eesti Maaülikooli metsateadlased on rajanud püsikatsealad, kus uuritakse hübriidhaava sobivust meie oludes.

"Meil on väike töörühm, kes üle kümne aasta tegelenud hübriidhaavaga. Eesti metsad on poollooduslikud, meil nn puupõlde ei ole. Kui aga vaadata arenguid maailma metsanduses, siis inimkond kasvab, puitu on vaja ja olukorras, kus üha enam võetakse metsi range kaitse alla, peavad inimesed oma tarbeks puidu kuskilt saama, olgu siis paberiks või taastuvenergiaks," arutles Eesti Metsaseltsi juhatuse esimees ja Maaülikooli metsakasvatuse professor Hardi Tullus.

Maailmas suureneb järjest enam plantatsiooniline metsandus; intensiivne puidukasvatamine liigub lõunamaadest üha enam põhja poole. Maaülikooli teadurid jälgivad hübriidhaava kasvu, mulluviljakusega toimuvat ja istandike elurikkust ning senised vaatlused näitavad, et puu võib tõesti kiiresti kasvada, ei vaja väetisi ega seenhaiguste või putukatõrjet. "Teadlastel peavad olema lahendused tulevikuks. Kui tahame edaspidigi kasutada puitu - paberist puitmajadeni, ning paneme üha rohkem metsi range kaitse alla, tuleb puitu muudel aladel intensiivselt toota," märkis Tullus.

Eesti Metsameister, kes tuleval kevadel oma rajatavasse istandusse peamiselt männi- ja kuusetaimed kasvama paneb, esialgu hübriidhaavaga ei katseta. "Praktikat selle puu kasvatamisel Eestis veel pole, aga ei välista, et edaspidi proovime. Meil on viie aasta arengukava tehtud, aga oleme avatud ka uuetele tehnnologiatele ning teeme koostööd Maaülikooliga. Kindlasti võtame tulevikus midagi innovaatilist ette," lubas Eesti Metsameistri juht Taavi Lellep.

Tea Taruste
kaasautor

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised