15 olulisemat seadusemuudatust

15 olulisemat seadusemuudatust
15 olulisemat seadusemuudatust

Uuel aastal jõustus üle 400 õigusakti, mille seast kaubandus-tööstuskoda noppis välja ettevõtjate jaoks kõige olulisemad maksumuudatused.

Jaanuarist muutusid näiteks firmaautode maksustamise reeglid, teatud spordikulud vabastati erisoodustusmaksust, tõsteti kütuseaktsiise ning veoautodele kehtestati teekasutustasu. Möödunud aasta esimeses pooles palju kõneainet pakkunud pakendimaks, magusamaks ning panditulumaks jäi kaubanduskoja survel vähemalt uue aasta alguses tulemata.

Muudatused firmaautode maksustamisel

Uuest aastast on firmaauto kasutamine isiklikeks sõitudeks maksustatav sõiduki võimsuse alusel. Kuni 5 aasta vanuste sõidukite puhul on erisoodustuse hinna määraks 1,96 eurot kW kohta, üle 5 aasta vanuste sõidukite puhul on määr 1,47 eurot kW kohta. Sellise arvestuse tulemusena kadus firmaautode sõidupäeviku pidamise kohustus, mis vähendab nii ettevõtete kui ka maksu- ja tolliameti halduskoormust. Positiivset mõju nullib aga liiga kõrge erisoodustuse hind. Kaubanduskoda tegi eelnõu menetlemisel ettepaneku kehtestada madalam maksumäär, kuid ettepanekut ei võetud kahjuks arvesse.

Kui firma sõidukit ei kasutata üldse ettevõtlusega mitteseotud sõitudeks, peab firma sõiduki kasutusele võtmisel teavitama sellest maanteeametit. Sellisel juhul ei pea tasuma ka erisoodustusmaksu.

Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kord uuest aastast ei muutunud.

Spordikulud vabastati erisoodustusmaksust

Alates jaanuarist ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis töötaja kohta. Erisoodustusmaksust on vabastatud avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu; sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused (nt spordiklubi kuutasu); tööandja spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused; taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenuste kulutused ning ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed.

ktsiisid tõusid

Tõusis maagaasi ja vedelgaasi aktsiis 25 protsenti. Bensiini aktsiis kasvas aasta algusest 10 protsenti. Hea uudis on see, et algselt kavandatud diislikütuse 10protsendiline tõus jääb sel aastal ära.

Õlle ning veini ja kääritatud joogi aktsiisi plaanitakse tõsta 9 protsenti varem kavandatud ca 18 protsendi asemel. Muu alkoholi aktsiisi plaanitakse tõsta 5 protsenti varem kavandatud 10 protsendi asemel.

Jaanuarist kehtestati e-sigarettide vedelikele 0,2-eurone aktsiis vedeliku milliliitri kohta. Aktsiisiga maksustatakse nii nikotiinisisaldusega kui nikotiinisisalduseta e-vedelikke. Lisaks tõsteti sigarettide aktsiisimäära 8 protsenti.

Veoautodele kehtestati teekasutustasu

Üle 3,5tonnise veoauto eest tule maksta teekasutustasu, kui veoauto sõidab Eestis avalikult kasutatavatel teedel. Tasu suurus oleneb veoki ning selle haagise täismassist, telgede arvust, heitgaasiklassist ning sellest, kui pikaks ajaks on õigus soetatud.

Päevatasu on vahemikus 9-12 eurot, 30 päeva tasu 50-130 eurot ja 365 päeva tasu 500-1300 eurot. Tasu maksmise kohustus on omanikul või kui liiklusregistrisse on kantud veoauto vastutav kasutaja, vastutaval kasutajal. Juhil on aga kohustus kontrollida enne sõitu, kas tasu on makstud. Tasu maksmata jätmise korral võib sõiduki kinni pidada kuni tasu maksmiseni ja trahvida nii juhti kui ka isikut, kes sõiduki sõitma lubas.

Juhatuse liige saab end töötuna arvele võtta

Juhatuse liikmetel taastati võimalus võtta end töötuna arvele ning saada töötuskindlustushüvitist. Selleks peab ta vastama kolmele tingimusele: ta ei saa tasu juhatuse liikmeks olemise eest; tal on töötuskindlustusstaaþi vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul; ta ei ole lahkunud viimasest töö- või teenistuskohast omal algatusel ega poolte kokkuleppel ega ole ise põhjustanud töö kaotust.

Lisaks saab end töötuna arvele võtta FIE ning FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasa, kui FIE ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ning ta vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.

Miinimumpalk tõusis 500 euroni

Uuest aastast suurenes miinimumpalk täistööajaga töötamise korral 470 eurolt 500 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on 2,97 eurot (varem 2,78 eurot).

Sotsmaksu miinimumkohustus suurenes 155,1 euroni

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõusis 470 euroni. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 155,1 eurot kuus.

Täpsustati varjatud kasumieraldiste maksustamise korda

Riik loobus panditulumaksust ning selle asemel jõudis tulumaksuseadusesse põhimõte, mille järgi tuleb äriühingul tasuda tulumaksu äriühingu aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenult, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatud kasumieraldisega. Lisaks pandi äriühingule kohustus esitada maksu- ja tolliametile deklaratsioon eelmise kvartali jooksul neile isikutele antud laenude ja nende tagastamise kohta.

Regulaarsete dividendide madalam tulumaks

Jõustusid tulumaksuseaduse muudatused, millega kehtestatakse 14protsendiline tulumaksumäär regulaarsetele dividendidele. Madalamat maksumäära on lubatud kasutada ainult juhul, kui kasum jaotatakse juriidilistele isikutele. Kui dividend makstakse välja füüsilisele isikule, tuleb äriühingul täiendavalt kinni pidada veel 7 protsenti tulumaksu.

Regulaarseteks dividendideks loetakse jaotatud kasumit, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme kalendriaasta keskmise maksustatud jaotatud kasumiga. Kolme aasta keskmise dividendi arvutamisel on esimeseks aastaks 2018. See tähendab, et 2019. aastal saab madalama maksumääraga maksustada ühte kolmandikku 2018. aastal jaotatud kasumist. Täies ulatus saab 14protsendilist määra rakendada 2021. aastal.

Maksuvaba tulu tõusis 500 euroni kuus

Maksuvaba tulu tõusis 500 euroni kuus ja selle mahaarvestamiseks palgast tuleb igal füüsilisel isikul esitada tööandjale vastav avaldus. Palgaga kuni 1200 eurot on maksuvaba tulu 500 eurot, palga kasvades 1200 eurolt 2100 euroni väheneb maksuvaba tulu määr 1 euro võrra iga 1200eurost väljamakset ületava 1,80 euro kohta. Palgaga üle 2100 euro on maksuvaba tulu 0.

Muudatused maksudeklaratsioonide vormides

Muutusid mitmete maksudeklaratsioonide vormid, et tagada nende kooskõla tulumaksuseaduse muudatustega. Näiteks vormi INF 14 on täiendatud kolmanda ja neljanda osaga. Kolmandas osas tuleb tööandjal märkida töötajate tervise edendamiseks tehtud maksuvabade kulutuste summa. Lisaks tuleb näidata töötajate arv, kellele on aasta jooksul neid kulutusi erisoodustusmaksuta hüvitatud. Vormi INF 14 neljandas osas tuleb deklareerida kvartalis antud ja tagastatud laenude summad.

Käibemaksukohustuslase piirmäär tõusis

Nüüdsest on käibemaksukohustuslaseks registreerimine kohustuslik ettevõtetele, kelle maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot senise 16 000 euro asemel.

Jõustus uus töövaidluste lahendamise seadus

Uuest aastast ei pea töösuhtest tulenev nõue enam tulenema vaid töölepingust, see tähendab, et töövaidluskomisjonis saab lahendada ka vaidlusi, mis tulenevad muudest õigusaktidest, mis töötaja ja tööandja töösuhet reguleerivad. Näiteks saab seal lahendada kollektiivlepinguga seotud vaidlusi.

Kaotati ka rahaliste nõuete piirmäär, mis siiani oli 10 000 eurot. Pikenes ka avalduse läbivaatamise aeg, nüüd on see 45 päeva. Ka otsuse teatavakstegemise aeg on uuest aastast 5 tööpäeva asemel 10 tööpäeva.

Lisaks suurendati töövaidluskomisjoni juhataja pädevust ning anti talle võimalus lahendada asjad kirjalikus menetluses, lepitusmenetluses ning kompromissiga. Samuti anti töövaidluskomisjoni juhatajale pädevus lahendada kuni 6400 euro suuruseid vaidluseid ainuisikuliselt kirjalikult.

FIEde maksukeskkond muutus soodsamaks

Ühe olulise muudatusena vähendati uuest aastast FIEde sotsiaalmaksu kohustuse ülempiiri 10kordsele miinimumpalga aastasummale. Paindlikumaks muutusid FIEde sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ja avansilise makse arvestamise reeglid. Näiteks lisati võimalus vähendada oma sotsiaalmaksu miinimumkohustust ajutise töövõimetuse tõttu. FIEdele laiendati mitmeid töötajatele kehtestatud maksusoodustusi, näiteks võimalus teha 100 euro ulatuses kvartalis maksuvabalt kulusid sportimiseks ja tervise edendamiseks. Uuest aastast pikendati ka FIEde kahjumite edasi kandmise perioodi praeguselt seitsmelt aastalt kümne aastani.

Luuakse uus ettevõtlusvorm - ettevõtluskonto

Uuest aastast antakse inimestele seaduslik alus tegeleda väikeettevõtlusega bürokraatiavabalt. Selleks tuleb pangas avada ettevõtluskonto, millele laekunud summadelt läheb 20 protsenti automaatselt maksuametile. Selle maksuga kaetakse tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse osa. Ettevõtluskontole laekunud tulust ei saa aga maha arvata selle teenimiseks tehtud kulusid. Samas on positiivne see, et ettevõtluskonto omanik ei pea esitama maksu- ja tolliametile maksudeklaratsioone ning tal puudub raamatupidamise kohustus.

Kui inimene osutab juriidilisele isikule teenust läbi ettevõtluskonto, tuleb juriidilisel isikul tasuda teenuse summalt äriühingu tulumaksu. Selle eesmärgiks on vältida olukordasid, kus töölepingu alusel töötamine asendatakse maksukoormuse vähendamise eesmärgil teenuse osutamisega läbi ettevõtluskonto.

Kuigi seaduslik alus ettevõtluskonto loomiseks on tänasest olemas, ei ole inimestel võimalik ettevõtluskontot avada kohe uue aasta alguses. Eeldatavasti hakkab vähemalt üks pank ettevõtluskonto teenust pakkuma 2018. aasta teises pooles.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised