Tarmo Tamm: oli kiire ja töine aasta

Tarmo Tamm: oli kiire ja töine aasta
Tarmo Tamm: oli kiire ja töine aasta

Maaeluminister võtab möödunud aasta kokku kui positiivse, töid ja tegemisi täis ja igati kordaläinuna. Uuelt aastalt ootab ta rohkem koostööd põllumeestega ja ühistegevuse parimate ideede rakendumist praktikas.

„Aasta 2017 tõi palju positiivseid uudiseid ja õnnestumisi, aga samas esitas see aasta põllumajandustootjatele ka keerulisi väljakutseid. Suve lõpu heitlikud ilmaolud seadsid põllumehed raskesse olukorda, aga põllumehed said keerulistele ilmastikuoludele vaatamata hästi hakkama. Eestis jäi sel aastal ebasoodsate ilmastikuolude tõttu koristamata 15% põllukultuuride pinnast. Aasta lõpul tuli hea uudis, et Euroopa Komisjon otsustas eraldada meie põllumeestele erakorralistest ilmastikuoludest tingitud kahjude hüvitamiseks 1,3 miljonit eurot. Lisaks on liikmesriikidele antud õigus omalt poolt toetusele 100% riigieelarvest lisada,“ lausus minister Tarmo Tamm.

Ka on maaeluminister rahul selle üle, et üle mitme aasta oli põllumehel põhjust head meelt tunda üleminekutoetuste üle. „2017. aastal eraldas valitsus üleminekutoetuseks 19,9 miljonit eurot ja ka järgneval kolmel aastal makstakse üleminekutoetusi maksimaalse lubatud määra ulatuses ja seda kuni aastani 2020. Samuti suurendati senist aretustoetuseks eraldatud summat 2 miljoni võrra – kokku on aretustoetuseks ette nähtud 4 miljonit eurot,“ selgitas minister.

Ühistulise tegevuse üle on eelmisel aastal palju arutatud, seda nii ministeeriumis kui põllumeestega kohtumistel. Nii peab maaeluminister üheks oluliseks sammuks ühistulises tegevuses planeeritava piimatööstuse projekti. „Väga oluline on uue ühistulise piimatööstuse projekt – selle rajamist toetatakse Eesti maaelu arengukavast aastatel 2014-2020 15 miljoni euroga. Rajatav piimatootjate ühistegevuslik tööstus võimaldab ligi poolele Eestis toodetavast piimast anda kohapeal suuremat lisandväärtust, saada toorpiima ümbertöötlemisel oluliselt paremat hinda ja olla seeläbi eksportturul konkurentsivõimelisem,“ rõhutas Tamm.

Sektori rahastuse teemadel rääkides, lisas Tamm, et talle tegi suurt rõõmu ka valitsuse otsus eraldada 1,9 miljonit eurot Tori hobumajanduse keskuse ülesehitamiseks.

2017. aasta teine pool möödus ministril koos kolleegidega Euroopa Liidu nõukogu eesistumise tähe all. „Selle lühikese perioodi ajal oli meil mitmeid õnnestumisi: jõudsime kokkuleppeni Omnibusi määruse põllumajandussätete ja mahemääruse osas. Samuti pidasime mitmeid arutelusid ühise põllumajanduspoliitika tuleviku teemadel ja meie eesistumise ajal esitas Euroopa Komisjon teatise ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta,“ rääkis Tamm.

12. detsembril 2017 täitus Tarmo Tammel aasta maaeluministrina. „Aasta ministriametis on olnud töine, huvitav ja pakkunud palju väljakutseid. Ma ei mäleta ühtegi varasemat aastat, mis oleks nii kiirelt möödunud. Mitmeid nädalaid sel aastal olin kas lennukis või lennujaamas. Arvan, et üldiselt on läinud hästi, aga nagu eestlastele kombeks öelda, siis muidugi saab alati veel paremini,“ kommenteeris Tamm esimest tööaastat. „Proovin võimalikult palju mööda Eestimaad ringi sõita, külastada põllumehi ja toidutööstusi. Eelmise aasta jooksul kohtusin väga paljude optimistlike, tegusate ja uuendusmeelsete põllumeeste ja toidutootjatega. Need teadmised, mis ma olen saanud põllumeestega kohtudes, on mul kindlasti aidanud teha paremaid otsuseid. Maaeluministrina teeb mulle rõõmu, et põllumehed on tagasi saanud kindlustunde tuleviku suhtes ja nad mõtlevad taas investeeringute peale. Piima- ja sealihasektor on pärast mitut rasket aastat kriisist välja tulnud ning vaatamata keerulisele aastale kasvas ka koristatud teravilja kogusaak veerandi võrra.“

Minister sõnas, et hea töötulemuse taga on kogu kollektiiv. „Maaeluministeeriumi meeskond on väga kokkuhoidev ja toetav. Mul on suur rõõm töötada koos oma ala spetsialistidega, kes tunnevad oma valdkonda, on avatud uutele ideedele ja tahavad alati teha asju paremaks. Minu jaoks on väga oluline, et tegutseme koos ühtse meeskonnana. Soovin neile tööindu, julget pealehakkamist ja avastamisrõõmu.“

Uus aasta peaks tegema tootja elu lihtsamaks

Üks olulisemaid muudatusi meie põllumajandustootja jaoks on ministri kinnitusel see, et sellest aastast lihtsustub otse- ja üleminekutoetuste taotlemine. „Allkirja on saanud maaeluministri määruste muutmise määrus, mille eesmärk on muuta alates 2018. aastast otse- ja üleminekutoetuste taotluste esitamine elektrooniliseks, et muu hulgas lihtsustada taotluste esitamist. Lisaks muutub elektrooniliseks ka MAK-i pindala- ja loomatoetuste taotlemine. Eesti eesistumise ajal vastu võetud Omnibusi määrus rakendus 1. jaanuarist 2018 – see vähendab bürokraatiat ja teeb põllumehe elu lihtsamaks,“ ütles Tamm ja lisas, et samuti on põllumeestel kindlustunne, et ka sel aastal jõuab nendeni üleminekutoetus maksimaalses lubatud määras – 2018. aastal summas 18,4 miljonit eurot. „Sel aastal kasvavad ka otsetoetused 10 miljoni euro võrra,“ täiendas ta.

Alanud aasta on toonud juba mitmeid muudatusi. Näiteks on Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid võtnud alates 1. jaanuarist 2018 üle Maaeluministeeriumi poolt hallatavate riigiasutuste Eesti Põllumajandusmuuseumi, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi funktsioonid. „Sihtasutuse asutamisega viidi ühtse juhtimise alla Eesti Põllumajandusmuuseum, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum ja Tori Hobusekasvanduse kompleks. Lisaks liidetakse Maaeluministeeriumi hallatav riigiasutus Maamajanduse Infokeskus alates 1. jaanuarist Põllumajandusuuringute Keskusega.
2018. aastal koostame ministeeriumis põllumajanduse ja kalanduse valdkondlik arengukava, mille eesmärk on luua võimalused põllumajandus- ja kalandussektori arengu ja konkurentsivõime kasvu jaoks ning mis edaspidi saab olema valdkonna poliitika peamine strateegiline suunaja,“ rääkis minister.

Uuel aastal rõhk ekspordile, ühistegevusele ja keskkonnateemadele

Küsimusele, mis on aastal 2018 see tegevus, mis saab olema ministri töö peamiseks eesmärgiks, vastas Tamm, et üks suur murekoht on toorainepõhine eksport. Minister selgitas, et Eesti toidukaupade ekspordi kaks peamist probleemi on täna eksporditavate toodete madal lisandväärtus ja tugev sõltuvus lähiturgudele eksportimisest. „Toidukaupade ekspordi edendamine on uue valitsuskoalitsiooni üks prioriteetidest. Oleme maaeluministeeriumis koostamas toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava aastateks 2018–2020. Tegevuskava eesmärk on muuta Eesti tooraineid eksportivast riigist väärindatud tooteid eksportivaks riigiks,“ selgitas Tamm. „Ministrina on minu ülesandeks põllumeeste ja toidutootjatega otse suhelda, kuulata nende muresid ja lahendusettepanekuid. Omalt poolt saan julgustada ettevõtjaid suuremale koostööle ja ühistulisele tegevusele, sest ühistegevuse kaudu on tootjad tugevamad ja seeläbi ka edukamad. Eestile on looduse poolt antud head eeldused põllumajandusega tegelemiseks. Peame olema nutikad ja innovaatilised, et suuta neid eeldusi realiseerida. Samuti otsime lahendusi mesinike probleemidele.“

Tarmo Tamm lisas, et kui pöörata pilk Euroopa suunas, siis 2018. aastal jätkuvad väga aktiivselt arutelud ÜPP tuleviku teemadel. „Ühisel põllumajanduspoliitikal on nii Euroopa kui ka Eesti inimeste igapäevaelus oluline osa, näiteks aitab see tagada toiduga kindlustatuse, tööhõive maapiirkondades jne. Euroopa Komisjoni poolt avaldatud teatises märgitakse, et ÜPP peab muutuma lihtsamaks ning liikmesriigid peavad saama rohkem otsustusõigust selles osas, millised põllumajanduse valdkondi ja kuidas nad toetada tahavad. Mulle teeb heameelt, et Euroopa Komisjoni  poolt väljaantud ühise põllumajanduspoliitika teatises kajastuvad väga paljud Eesti põllumeeste ettepanekud,“ lisas lõpetuseks minister.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised