• 19.01.18, 16:18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Künnimeistri traktor väsis

Eesti ja Venemaa künnimeister Kaspar Järvala lammutas oma traktori laiali, sest käigukast ütles üles. Nüüd on seis nukker – mis saab edasi, kas EMile saab mindud?
Künnimeistri traktor väsis
  • Künnimeistri traktor väsis
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
"Ei teagi kas nii vanale traktorile sellist muhvi kusagilt saada ongi. Olen tänulik, kes teab juhatada," rääkis Kehtna tehnikamees Kaspar Järvala.
Kui traktorit korda ei saa lõpetab 23-aastase künnivõistlemise staažiga Kaspar Järvala kündmise ja asetab traktori Rodnase töökoja õuele postamendile. 
Mis edasi tema künnivõistlemisest saab on selgusetu. Kaspar Järvalal ja Priit Puuorul on kavas juunis sõita Venemaale Suzdali Euroopa künnivõistlustel. Neli aastat on Kaspar Järvala künniklubi käinud Venemaa lahtistel künnivõistlustel, kus kolmel aastal on oldud esikolmikus. Venemaa võistlustel on korraldajate poolt kõigil võistlejatel ühesugused traktorid Agromaš 85 TK ja Kvernelandi kahekorpuselised pöördadrad kasutada. EM-le oli aga kavas minna oma traktori ja adraga. Järvala on igal aastal ka oma võistlusatra täiustanud - ikka parema künnikvaliteedi eesmärgil.
Künd vajab propageerimist
Kaspar Järvala, kes juba aastaid on panustanud oma aega ja energiat künni propageerimisele, on pettunud. „Muidugi võiks Eesti künniselts ja maaeluministeerium meie esinemist Euroopa künnivõistlustel toetada ja sellele veidigi tähelepanu pöörata. Nad ei tee seda nii kui nii,“ on Järvala kurb.
Pole toetust. Eesti Künniselts pole seni Euroopa künnivõistlustele tähelepanu pööranud ja on piirdunud vaid maailmameistrivõistlustel käimise toetamisega. 2026 aastal on Eestisse planeeritud maailmameistrivõistlused ning selleks ettevalmistuseks sobib hästi õppereis Euroopa meistrivõistlustele. Paraku ei huvitu ükski organisatsioon sellise reisi toetamisest, ettevalmistamisest ja organiseerimisest.
Tark on õppida teiste kogemustest. Õppima peaksid suurvõistluse korraldamist eelkõige ametikoolide õpilased künnijuhendajatega ning Maaülikooli tudengid ja õppejõud. Ideaalis oleks Maaeluministeeriumi, Põllumajandus-Kaubanduskoja ja teiste põllumajanduse katusorganisatsioonide abil ja osalusel just sel aastal kogemuste hankimisega pihta hakata. See on oluline, sest künnivõistlused Eestis on väga kitsa kandepinnaga ja noortele kogemuste andmine on just seetõttu oluline. Mullu osales Eesti künnimeistrivõistlustel 13 kündjat ja kui seda ala ei propageeri, siis kaob meil see tava.
Heino Laiapea
Kaspar Järvala künniklubi

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.05.25, 11:03
Kevad 2025: talivili on jõuline, suvirapsi osakaal kasvab, väetise kulunormid on muutuses
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele