Männikuid kahjustav punavöötaud võib pärit olla hoopis Euroopast

Männikuid kahjustav punavöötaud võib pärit olla ho
Männikuid kahjustav punavöötaud võib pärit olla hoopis Euroopast

Kas Põhja-Euroopa männikutes okastel järjest sagedamini esinev punavöötaudi tekitaja (Dothistroma septosporum) ikka on invasiivne patogeen Aasiast? Metsandusteadlased pole selles sugugi kindlad.

Äsja rahvusvahelises eelretsenseeritavas ajakirjas Fungal Genetics and Biology avaldatud teadusartikkel otsib võimalikke ühendusi punavöötaudi Põhja-Euroopa ja Aasia populatsioonide vahel, sest nimetatud invasiivse patogeeni üheks võimalikuks kodumaaks on peetud ka Aasiat. Väga laia levikuga ja olulist majanduslikku kahju tekitava seenpatogeeni päritolu oli seni teadmata.

Esimest korda avastati punavöötaud Euroopas juba enam kui sada aastat tagasi ning sellest ajast pärineb ka liigi esmakirjeldus. Eestis leiti haigustekitaja esmakordselt 2006. aastal. Varasem seene populatsioonide analüüs ei kinnitanud tema levimist Kesk-Euroopast põhja poole. Kust siis see uus seen meile saabus?

Teadlased analüüsisid Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Ukraina, Serbia ja Venemaa Euroopa osa ehk Põhja- ja Ida-Euroopas punavöötaudi tekitaja populatsioone Bhutani ja Kaug-Venemaa (s.o. Aasia) populatsioonidega. Geneetiliselt võrreldi kokku 238 punavöötaudi tekitaja Euraasia mandrilt pärinevat algupära.

Uurimistulemusi kokku võttes selgus, et kõige mitmekesisemad ja ühtlasi ka elujõulisemad punavöötaudi tekitaja populatsioonid esinevad just Põhja-Euroopas. Sealhulgas Balti riikides, Soomes, Norras, Ukrainas ja Venemaa Euroopa osas.

See viitab tugevasti võimalusele, et patogeen pärinebki just Põhja-Euroopast, mitte Aasiast, nagu seda varem oli arvatud. Üllatav ja oluline oli ka tõdeda, et punavöötaud on levinud just Põhja-Euroopast Aasiasse ja mitte vastupidi. Seni teadaolevalt on uued invasiivsed patogeenid levinud pigem Aasiast Euroopasse. Kuna Euroopa ja Aasia vahel ei tuvastatud identseid seenpatogeeni geene, siis pole tõenäoline, et haigustekitajat oleks levitanud inimene.

Patogeeni levimine on ilmselt toimunud pigem looduslikult mööda Euraasias kasvavat, Atlandi ookeani Vaikse ookeaniga ühendavat metsavööndit. Punavöötaudi geneetiliselt mitmekesiseim populatsioon Põhja-Euroopas kattub hästi ka hariliku männi areaali keskmega, kus männi geneetiline mitmekesisus on kõrgem ja seega ka patogeeni väikseim mõju harilikule männile loogilisem, võrrelduna eksoot-mändide populatsioonidega. Siiski tuleb tõdeda, et patogeeni päritolu otsingud pole selle analüüsiga veel lõppenud, sest suurelt alalt Aasiast ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikast võivad uued uuringud kaasa tuua uusi üllatusi.

Mida annab patogeenide vastne populatsioonianalüüs metsakaitse praktikale? See annab teabe tõrjestrateegia väljatöötamise seisukohalt ülioluliste küsimuste, nagu patogeeni mitmekesisus ja elujõulisus (need lubavad hinnata tema ohtlikkust!) ning päritolu kohta. Samuti võimaldab teadmine eristada agressiivsemaid ja/või levinumaid patogeeni tüvesid. Töö tulemusena selgus näiteks, et ei ole põhjust pidada punavöötaudi Põhja-Euroopas invasiivseks liigiks ning seetõttu ei vaja kõnealune patogeen (Dothistroma septosporum) ka taimekarantiinset reþiimi, s.t. tema hoidmist eriti ohtlike patogeenide nimekirjas. Mis loomulikult ei tähenda, et punavöötaudi sümptomitega taimi võiks vabalt importida või eksportida, sest patogeeni uute geenide saabumine meile ja nende segunemine juba olemasolevatega võib tõsta patogeeni agressiivsust.

Iga teadusuuring tõstatab ka uusi küsimusi. Kuidas seletada näiteks, et see, nagu selgus, omamaine patogeen, pole vähemalt viimase 70–80 aasta jooksul tekitanud Põhja-Euroopas piisavalt olulisi haiguspuhanguid, et see oleks siinsetele metsapatoloogidele ja mükoloogidele silma hakanud? Kahtlemata vajab tõstatatud küsimus täiendavaid uuringuid.

Ja lõpuks! Metsapatoloogid soovitavad alati eelistada eestimaiseid terveid puutaimi.

Teadusartikkel valmis rahvusvahelises koostöös Eesti Maaülikooli metsapatoloogide juhtimisel. Kokku võttis uurimistööst osa 16 teadlast 11 erinevast riigist.

Ajakirjas „Fungal Genetics and Biology“ ilmunud originaaltekst on kättesaadav SIIT.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised