Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 23. jaanuar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viisin inglise ajakirjaniku metsa. Palju reisinud mees oli Eestis esimest korda. Põhjuseks, miks ta lõpuks otsustas siia tulla ning ka abikaasa ja 12-aastase tütre kaasa võtta, oli Eesti loodus.

Reisilugu ilmus ajalehes The Guardian, ühes kolmest suuremast Suurbritannia ajalehest ja kandis pealkirja "Seiklus muinasjutumetsades".

EASi Turismiarenduskeskus korraldab regulaarselt küsitlusi sihtturgudel, et olla kursis, miks Eestisse reisitakse. Kesk-eurooplaste seas on Eesti seostamine puutumatu, hästi hoitud loodusega, valdav. Kusjuures vähestel neist inimestest on binokkel või magamiskott reisipagasis, ei pruugi nad olla ei looduvaatlejad ega matkajad, loodus köidab erineva huviga, vanusega, rahakoti paksusega ja reisistiiliga turiste. 

Et Eesti looduskuvand lummab urbaniseerunud sakslasi, see tundub mõistetav. Ilmselt aga ei teadvusta me, et ka Põhjala turistid seovad meid loodusega? Soomlaste seas tehtud uuringu andmeil peab 40% Eestisse reisijatest oluliseks loodust. See on pingereas kolmandal kohal, tagapool vaid restoranidest ja ostlemisest. Rootslastest, kel reisiplaan Eestisse, nimetavad loodust oluliseks 68% – uuringus küsitud teguritest on see teisel kohal. Võib ju imestada, et Soomes ja Rootsis on ka omal nii palju loodust ja palju metsa, miks see neid Eestis peaks paeluma? Ehk võiks põhjus olla selles, et meie metsad on Soome ja Rootsi metsadest kordades looduslikumad, mitmekesisemad, elurikkamad?

Turismi sihtkoha kuvand ei ole reaalsuse täpne peegeldus, see on uskumuste, ideede ja muljete kogusumma. Veelgi enam, kuna kõik me tajume maailma erinevalt, on see on ka igaühe jaoks individuaalne. Iga Eestit külastav turist pöörab tähelepanu teatud enda jaoks olulistele asjaoludele. Kuna nad ka kogevad kõik erinevaid asju, siis on neil kõigil ka oma unikaalne Eesti-mulje. Maailma turismiturul on tugev konkurents, hinnaralli on libe tee, teistest eristumine pakub eduvõimalusi. Nii nagu konkureerivad tarbijatele elamuste pakkumises ja enda meeldejäävaks tegemises turismiettevõtted, konkureerivad omavahel ka sihtkohad. Turismisihtkoha kuvandi kujunemine on pikaajaline protsess. Esmane mulje kujuneb välja esmakülastuse käigus, informatsiooni võidakse saada ajakirjandusest, raamatutest, televisioonist, internetist aga ka vestlused teiste inimestega. Sotsiaalmeedia laialdane levik tänases maailmas on muutnud selle üha olulisemaks infoallikaks ja ka turismipaikade kuvandi kujundajaks.

Isiklikud kogemused on olemas vaid neil, kes Eestit juba varem külastanud. Kui inimene külastab Eestit korduvalt, siis võib ta arusaamine meie maast muutuda. Mul on üks püsiklient, sakslannast fotograaf, kes käinud Soomaal ja mujal Eestis kakskümmend üks korda, igal suvel alates 1995-st, vaid ühel aastal jäi Eesti reis tal asjaolude tõttu ära. Kohtume igal suvel. Ta rendib minu käest kanuu, aga sõnaahtrate inimestena oleme me senini juttu ajanud vähe. Selle suve kanuurent temale oli erandlik, ta soovis ise rääkida sellest, kuidas ta hirmuga näeb kasvavat survet metsadele. Ehkki ta reisib Eestis ringi alati tsikliga, oli ta eriti kriitiline üha lisanduvate metsateede osas. Lageraielankide laienemine kiirenevas tempos olevat pöördvõrdelises sõltuvuses võimalusega kohata mõnd metslooma.

Rolling Estonia: a wilderness adventure in fairytale forests

Turismiuuringud välisriikides

Siim Kiisler: meie eesmärk on metsade säästlik majandamine

Kas Eesti looduskuvand on ohustatud?   

Üha suurenev metsade raiumine on vastuolus Eesti poolt rahvusvaheliselt kujundatud kuvandiga puutumatust loodusest ja kaitstud metsadest. Retoorikas on Eesti metsandus säästlik ja jätkusuutlik, pärsielus aga mitte. Riiklikes dokumentides räägitakse majanduslike eesmärkide kõrval ökoloogilistest, kultuurilistest ja sotsiaalsest väärtustest. Tegelikkus on aga puidutootmise poole kreenis. Kuidas selle probleemiga toime tulla?

Siim Valmar Kiisler kirjutas hiljuti ajalehes Postimees:  "Keskkonnaministeerium alustab veel sel aastal ettevalmistusi kogu meie elukeskkonna jaoks väga tähtsa strateegilise dokumendi koostamiseks. See on metsanduse arengukava aastateks 2020–2030. Uue arengukava eesmärk on metsade säästlik ja võimalikult paljusid osalisi arvestav majandamine.”

Aivar Ruukel (sündinud 24. märtsil 1967) on Eesti loodusturismi ettevõtja, kes tegutseb Soomaa rahvuspargis, pakkudes huvilistele erinevate loodusmatkade võimalust.

Ta lõpetas 1985. aastal Vändra Keskkooli. 2011. aastal kaitses Aivar Ruukel Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudis magistrikraadi tööga "Internetis reisimuljete jagajate veebikasutuse muster Eesti rahvusparkide väliskülastajate näitel".

See on väga hea plaan! Pakun keskkonnaministrile välja, et ta võiks alustada metsandusnõukogust, see on ministrit metsapoliitikas nõustav organ. Täna on see säästva metsanduse mõttes lootusetult tasakaalust väljas. Nõukogu tosinast liikmest mõned esindavad looduskaitsjaid, kes seisavad metsade elurikkuse eest, aga kandev enamus on liikmed, kelle huviks on mets kui puiduressurss. Metsandusnõukogus peaks valitsema säästliku metsanduse mõttest lähtuv asjaliste esindatuse tasakaal - kolmandik metsamajandajaid, kolmandik metsa kui ökosüsteemi eksperte ja kolmandik metsa kui kultuurilise-sotsiaalse nähtuse asjatundjaid.

Mets on palju enam kui puit ja metsa erinevate hüvede säilimine on meile kõigile hädavajalik. Eesti väärib paremat metsandust, kuhu mahuvad nii majandusmetsad kui muinasjutumetsad.