Milline oli ilm 2017. aasta taimekasvuperioodil?

Milline oli ilm 2017. aasta taimekasvuperioodil?
Milline oli ilm 2017. aasta taimekasvuperioodil?

Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog Laine Keppart võtab kokku eelmise vegetatsiooniperioodi ilmaolud.

Taimekasvuperioodile eelnes soe ja ebapüsiva lumikattega talv. Kuigi kelts kadus mullast juba aprilli esimesel dekaadil, tuli vegetatsiooniperioodi algust ja suvist soojust kaua oodata.

Aprilli keskpaigas püsis veel ööpäeva keskmine õhutemperatuur nädal otsa null kraadist madalamana ja aprilli viimasel dekaadil oli mitmel hommikul öösel sadanud lumest maa valge. Lumekruupe ja lörtsi sadas korduvalt vihmale sekka veel mais ning isegi juuni esimesel päeval. Üldine vegetatsiooniperiood (ööpäeva keskmine õhutempera­tuur püsivalt üle 5 °C) algas Jõgeval 1. mail, mis on vaatlusaastate (1922-2016) keskmisest üheksa ja normist (1981-2010 keskmine) 12 päeva võrra hiljem.

Mai esimesel poolel esinesid väga külmad ööd. 10. mail mõõdeti õhus Jõgeval -6,2 °C, 13. mail -4,2 °C, maapinna lähedal veelgi tugevamat külma. Olulisi külmakahjustusi ei esinenud, kuna hilise kevade tõttu olid külvid selleks ajaks alles tärkamata ja puud-põõsad enamus lehtimata. Looduse areng oli mai keskpaiku võrreldes tavapärasega ligikaudu kahe nädala võrra maha jäänud.

Joonis 1. 2017. a ööpäeva keskmine õhutemperatuur Jõgeval võrreldes 1964-2016. a keskmisega
Joonis 1. 2017. a ööpäeva keskmine õhutemperatuur Jõgeval võrreldes 1964-2016....

Taimede hoogne kasv ja kiire areng algas koos keskmise õhutemperatuuri tõusuga üle 10 °C 18. maist. Lehekuu teise poole kõige soojematel päevadel ületas maksimaalne õhutemperatuur 25 kraadi. Lühikese aja jooksul tärkasid suviteraviljad põldudel ning läksid puud ja põõsad lehte. Efektiivseid (üle 5 °C) temperatuure kogunes mai lõpuks 200 °C, mis on normist ligi 70 kraadi võrra vähem ja vastab looduse arengus ligikaudu nädalasele mahajäämusele.

Sademeid tuli mais väga vähe – valdavas osas Eestis vähem kui pool tavapärasest hulgast. Jõgeval sadas ainult 8 mm, millest vähem on olnud vihma lehekuus viimase 95 aasta jooksul ainult kolmel korral (1947., 1976., 2016. a) ja sama palju 2002. a. Kuna temperatuurirežiim oli püsinud pikka aega madalana, siis tugevat vee puudust mullas siiski ei tekkinud.

Esimesed korralikumad vihmad tulid kevadsuvise kuivuse järel 5. ja 8. juunil. Need olid väga vajalikud suviteraviljade jaoks, kuna sel ajal toimus võrsumine ja peaalgete teke, mis mõjutab oluliselt saagikust. Juunikuu sajusummad olid Eestimaa piires väga erinevad (39-136 mm). Kõige kuivemaks jäid Saare- ja Hiiumaa lääneosa, suurimate sadudega piikonnad olid Ida- ja Lõuna-Eestis. 12.-14. juunil esines väga intensiivseid sajuhoogusid. Tartumaal sadas kohati 1..1,5 tunniga ligikaudu 30 mm, mis põhjustas pinnasekannet põldudel ja kahjustas kruusateid. Jaanikuu viimasel dekaadil registreeriti mitmel päeval rahesadu, mis kohati Lõuna-Eestis moodustas mitmesentimeetrise jääkihi maapinnale.

Vaatamata sagedastele sadudele juunis üllatas jaaniöö idapoolses Eestis kohatise hilise öökülmaga maapinna lähedases kihis. Suurt kahju see külm õnneks ei põhjustanud – kohati said osaliselt kannatada kartulite, kurkide ja kõrvitsate lehed.

Tavapärasest jahedam temperatuurirežiim jäi püsima peaaegu augusti alguseni. Südasuviselt soojaks (ööpäeva keskmine püsivalt üle 15 °C) muutus ilm Jõgeval alles 25. juulist, mis on keskmisest ajast enam kui kuu aega hiljem. 31. juuliks kogunes Jõgeval efektiivseid temperatuure 758 °C, mis on normist 172 kraadi võrra vähem. Normi järgi on kogunenud nii suur efektiivsete temperatuuride summa juba 17. juuliks, 2016. aastal kogunes 9. juuliks. Juuli lõpuks on kogunenud tänavusest vähem efektiivset soojust viimase 95 aasta jooksul 11 korral, viimati 1987. aastal.

Kui viimasel aastakümnel on korduvalt alustatud teravilja koristusega juba juuli viimasel dekaadil, siis 2017. aastal hakkasid teraviljapõllud juuli lõpus alles võtma kollast tooni, terad olid rohelised. Järgnevatel kuudel taimede soojusega varustatus paranes. Augusti ja septembri kuu keskmised õhutemperatuurid kujunesid keskmisest kõrgemateks. Samuti olid tavapärasest soojemad oktoobri kaks esimest dekaadi.

Juulis tuli enamuses Eestis vihma normist vähem. Pärast juunikuu sadusid juuli teisel poolel vett taimedele nappis. Kuivemates piirkondades vajusid aegajalt päevastel tundidel kartulitel lehed longu, ädala kasv oli aeglane. Samas muidugi esines suvekuudele omaselt ka juulis üksikutes paikades Eestimaal väga tugevaid äikesevihmahooge, mis viljad lamandasid ja põllud mõneks ajaks poriseks muutsid.

Koristusküpseks said esimesed teraviljapõllud alles augusti teisel dekaadil. Selleks ajaks oli juba vihmade periood alanud ja ilm jäi sajuseks peaaegu kogu koristuse ajaks . Ohtlikult tugevad äikesetormid koos rohke saju ja rahehoogudega esinesid kogu suve kõige soojematel päevadel 12. ja 19. augustil. Tormihood lamandasid vilja ja murdsid puid. Suuremad olid tormikahjustused Järvamaa põhjaosas, Harjumaa idaosas, Lääne- ja Ida-Virumaal. Lühikesi vihmata perioode esines augusti viimasel dekaadil ja septembri esimestel päevadel ning uuesti septembri viimasel kolmandikul. Kuigi teravilja saagi suuruse üle valdavalt ei nurisetud, tuli seda enamasti koristada kuivemaid hetki ära kasutades vihmahoogude vahel. Suuremate sadude järel ei kandnud põllud masinaid. Kätte saadud vili oli märg ja vajas korralikku kuivatamist. Pikema valmivuse ajaga suviteraviljasordid said koristusküpseks alles septembri alguseks. Päev oli selleks ajaks muutunud juba lühemaks. Öine udu hajus ja kaste kuivas aeglaselt ning õhtupoolikuti tuli tihti tekkinud pilvedest väike vihmahoog. Suure niiskuse tõttu kippusid terad juba põllul kasvama minema ja saagi kvaliteet langes. Teravilja koristusperiood venis pikaks ja veel oktoobri algul võis näha koristamata viljapõlde.

Sadude ja märja mulla tõttu oli suuri raskusi ka kartuli ning köögiviljade koristusega. Kartuli jaoks soojust jätkus. Aktiivseid (üle 10 °C) temperatuure kogunes Jõgeval 1850 kraadi, mis on piisav summa meil enam kasvatavate kartulisortide bioloogiliseks valmimiseks.

Suviraps küpses jaheda suve tõttu hilja ning esimesi põlde oli võimalik koristama hakata alles septembri lõpus. Oktoobris sadas sageli (eriti loode- ja läänepoolses Eestis) ning kuu lõpus läks juba külmaks, mistõttu osa saaki jäi koristamata. Samuti jäid paljud herne- ja oapõllud hilise valmimise ning sadude tõttu koristamata.

Kuna koristus venis ja sadas sageli, siis saadi ka taliteravilja sügisel vähe külvata. Paljud külvid tehti alles septembri lõpus või veelgi hiljem ja taimed jõudsid kasvuperioodi lõpuks vaevu tärgata või jäidki tärkamata. Õigel ajal, septembri esimesel dekaadil, külvatud orased läksid talvituma võrsununa, mis on eelduseks normaalsele talvitumisele. Üldine vegetatsiooniperiood lõppes Jõgeval 19. oktoobril, mis on keskmisest ja normist mõned päevad varem. Novembri esimesel dekaadil olid veel üksikud soojad päevad, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis mandriosas 7...9, saartel kuni 10 kraadini.  

Joonis 2. Teravilja põhilisel koristusperioodi (11.08.-30.09.) sademete jaotus 2017. aastal
Joonis 2. Teravilja põhilisel koristusperioodi (11.08.-30.09.) sademete jaotus...

Kokkuvõte vegetatsiooniperioodi ilmastikust  

Üldine vegetatsiooniperiood  (ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 5 °C) vältas  Jõgeval 171 päeva, mis on keskmisest 11 ja normist 15 päeva võrra lühem.

Kuni augustikuuni oli temperatuurirežiim valdavalt tavapärasest madalam, edasi kuni 20. oktoobrini domineerisid keskmisest valdavalt kõrgemad temperatuurid.

Kuigi kevadel esinesid mais väga tugevad öökülmad, siis tänu hilisele vegetatsiooniperioodi algusele need olulist kahju ei põhjustanud.

Efektiivseid (üle 5 °C) temperatuure kogunes 2017. aastal Jõgeval 1360 °C, mis on keskmisest ligikaudu 90 ja normist 150 kraadi võrra vähem. Sügisperioodil (alates 1. septembrist) kogunes efektiivset soojust 260 kraadi, mis ületab keskmist ~20 ja normi ~10 kraadi võrra.

Aktiivseid (üle 10 °C) temperatuure kogunes 2017. aastal Jõgeval ligi 1850 °C, mis on keskmisest ~90 ja normist ~150 kraadi võrra vähem. Aktiivsel taimekasvuperioodil kogunes aktiivset soojust 1815 °C

Sademed jaotusid nii ajaliselt kui territoriaalselt Eestimaa piires erinevalt. Valdavalt olid mai ja juuli enamuses Eestis tavapärasest kuivemad, juuni, augusti, september ja oktoober aga sajusemad. Saagi koristuseks põldudelt kujunes ilmastik väga ebasoodsaks. 

 

Laine Keppart
Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised