Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 31. jaanuar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kavatsuste protokolli eesmärk on sõnastada ühishuvid, mis oleks võimaliku pikaaegse tarnelepingu sõlmimise aluseks. Tarnelepingu kohaselt saaks RMK alates 2022. aasta suvest 15-aastase perioodi jooksul tarnida puidurafineerimistehasele iga-aastaselt ca 500 000 kuupmeetrit kase-, kuuse- ja männipaberipuitu.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul soovib RMK jõuda kavatsuste protokolli sõlmimiseni, sest kavandatav puidurafineerimistehas võimaldaks praegu valdavalt eksporditavat paberipuitu väärindada Eestis. “Täna müüb RMK 86 protsenti kasepaberipuidust, 55 protsenti kuusepaberipuidust ja 61 protsenti männipaberipuidust ekspordiks. Kui see jääks Eestisse, võidaksid kõik. Pikaajaline tarneleping Eestis tegutseva tööstusega tagaks metsaomanikele kõrgema hinna, stabiilse puiduturu ja hinnakõikumisi esineks vähem,” ütles ta.

Kavatsuste protokolliga soovitakse sõnastada ühishuvid, kus võimaliku tarnelepingu suuruseks oleks hinnanguliselt ca 500 000 m3 paberipuitu aastas. Sellest pool oleks kasepaberipuit ning ülejäänud kuuse- ja männipaberipuit. See moodustab umbes 50 protsenti RMK aastasest nimetatud paberipuidu sortimentide mahust ning 14 protsenti kogu RMK poolt aastas müüdavast metsamaterjalist.

Varasem praktika

Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul on pikaaegsed lepingud kapitalimahukate tööstusettevõtete puhul tavapärased. “Kavatsuste protokolli ega ka tulevase võimaliku tarnelepingu sõlmimine ei eelda õigusaktide, tavapäraste protseduuride või RMK strateegiate muutmist. Ainsaks erinevuseks oleks tõik, et 5-aastase kestvuslepingu asemel sõlmitaks 15-aastane kestvusleping, mis on samuti kooskõlas Eestis kehtivate õigusaktidega,” rääkis ta.

Varasemalt on RMK sõlminud 15-aastase tarnelepingu Estonian Cell AS-iga haavapuidu kohalikuks väärindamiseks. Haavapuitmassi tehase rajamisega sai RMK kodumaise ostja ja väärindaja seni eksporditud väheväärtuslikule puidule.

Metsaomanik teeniks rohkem

Puidurafineerimistehase ehituse korral lisanduks turule kohalik stabiilse toormevajadusega puitu väärindav ettevõte. “Tõenäoliselt hakkaks paberipuit tulevikus maksma mõnevõrra rohkem kui täna. Nii teeniks RMK samade koguste müümise juures rohkem tulu. Planeeritava tehase ümarpuidu vajadusest võiks kasepaberipuit moodustada umbes poole. Seni on Eesti metsaomaniku jaoks kaasikutest tulu teenimine olnud probleemiks, kuna pole olnud stabiilset nõudlust kasepaberipuidule,” rääkis Kohava.

Puiduturustussstrateegia kohaselt müüb RMK kogu metsamaterjali aastamahust 85 protsenti kestvuslepingute alusel kokkuleppehinnaga ja 15 protsenti teisi müügiviise kasutades. Kui läbirääkimised kavatsuste protokolli sõlmimise osas õnnestuvad, avaldab RMK paberipuidu 15 aasta pikkuse kestvuslepingu sõlmimise müügiteate 2019. aastal.

Riigi eriplaneeringu protsess saab sisulise alguse

Rahandusministeeriumi eriplaneeringu konsultantide hanke lõplikuks tähtajaks, 15. jaanuariks, esitati neli pakkumist. Hange kuulutati välja 17. augustil, kuid enne septembrikuist tähtaega vaidlustati hange riigihangete vaidlustuskomisjonis. Vaidlustusprotsess kestis kõrgeima kohtuastmeni ning lõppes 2018. aasta jaanuaris, kui riigikohus otsustas vaidlustaja kassatsioonikaebust mitte menetlusse võtta.

Riigi Tugiteenuste Keskuse ning rahandus- ja keskkonnaministeeriumi spetsialistid kontrollivad pakkumuste vastavust hanke kvalifitseerimistingimustele. Arvestades riigihangete seaduse menetlusnõudeid, saab hanke võimaliku võitja kuulutada välja eeldatavasti veebruari keskpaigaks. Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv ütles, et kõik osapooled kaasatakse eriplaneeringu protsessi sisulise töö käigus.

“Tahan kummutada arusaama, nagu tähendaks planeeringu algatamine või riigihankega ekspertide leidmine tehase rajamise otsust. Eesseisva planeerimisprotsessi käigus hakatakse välja selgitama alles asjaolusid, kas on võimalik ja kuhu ning millistel tingimustel tehast rajada, arvestades sellega kaasnevaid mõjusid. Eriplaneeringu algatamine ei tähenda tehase rajamist otsust ning selle ehitamise või mitteehitamise otsuse saab valitsus teha asjaolude – sealhulgas keskkonnamõjude – välja selgitamise järgselt, mis saabki toimuma planeeringu koostamisel. Ühtki otsust, sealhulgas kuhu tehas võidakse rajada, ei ole tehtud,” rääkis ta.

Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul on sisuliste ettevalmistuste algus väga hea uudis. Teisalt on kohtuvaidlused riigi eriplaneeringu sisulise töö algust pool aastat edasi lükanud.

“Esialgse plaani kohaselt soovis riik komplekteerida meeskonna mullu sügisel ning jõuda esimese avaliku väljapanekuni detsembris. Nüüd saab meeskond moodustatud parimal juhul veebruaris. Nii lükkub esimene avalikustamine kevade teise poolde. Viivitus on halb eeskätt seetõttu, et kõik projektiga seotud osapooled – nii investorid, teadlased, kohalikud Tartumaa inimesed kui ametnikud – sooviksid kvaliteetset informatsiooni kõige olulisema küsimuse ehk keskkonna osas. Kuid keskkonna osas saame targemaks alles riigi eriplaneeringu raames läbiviidavate uuringute toel,” rääkis ta.

11. jaanuaril möödus aasta Est-For Investi plaani avalikustamisest uurida puidurafinerimistehase rajamise võimalikkust Eestis. Järgnevalt teeme ülevaate aasta jooksul toimunust.