Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 2. veebruar 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hävitati kaitsealuse värbkaku püsipesitsusala

Hävitati kaitsealuse värbkaku püsipesitsusala
Foto: kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks
Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Keskkonnaametile ja Keskkonnainspektsioonile kaebuse, kuna riiklikud ametkonnad lasid viimaste päevade jooksul lagedaks raiuda saja-aastase männiku otse kaitsealuse värbkaku püsipesitsusalas. Raieid ei aidanud peatada ka tööde algust pealt näinud inimeste protest.

28. jaanuari pärastlõunal teavitas Eesti Metsa Abiks avaliku foorumi liige meie ühendust tõigast, et Vääna-Jõesuus Jahilossi tee ääres alustati samal hommikul metsaraiet. Kuna tegemist oli kodanikule teadaolevalt värbkaku pesitsemisalaga, mis tähendab, et seal ei tohi käia 1. veebruarist kuni 31. juulini ning isendi häirimine on ka muul moel seadusega keelatud (LKS § 48 ja § 55), siis täitis ta oma kodanikukohust ning uuris kiiresti, mida kaku kaitseks ette võtta.

EMA koordinaatorid juhendasid teda kiiremas korras Keskkonnainspektsiooni (KKI) poole pöörduma, et kaitsealuse linnu püsipesitsusala laastamisest ning linnu häirimisest teada anda. Järgmisel hommikul helistas sündmuse pealtnägija KKI lühinumbrile ning andis inspektsioonile info üles. Sealt öeldi aga, et kuna Keskkonnaamet on loa väljastanud, siis võivat metsamehed seal edasi raiuda ning metsa välja vedada kuni esimese veebruarini, mil algab liikumiskeeld.

Kuna raiutud kinnistud jäävad värbkaku püsipesitsusala sisse, siis on Keskkonnaamet kodanikuühenduse hinnangul raielubasid väljastades eksinud Looduskaitseseaduse vastu, sest alale ehtib piiritlemata püsielupaigast lähtuvalt isendi kaitse, mille järgi „kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud“ (Looduskaitseseadus § 55 lg 6).

Ilmsesti on otse pesitsusalas teostatud lageraie näol tegemist linnu tahtliku häirimisega talvitumise ajal, kuna nii loa väljastanud ametkond, raie teostaja kui ka seaduserikkumisse sekkumata jätnud keskkonnainspektsioon olid teadlikud värbkaku püsipesitsusalast ning sellest, et raiete näol on tegemist linnu tahtliku häirimisega. Ühendus soovib rikkumisele kaasa aidanud ametnike ning selle läbi viinud ettevõtjate vastutusele võtmist, samuti vastutavate isikute ja ettevõtete avalikustamist, et sellised rikkumised tulevikus enam ei korduks.

HEA TEADA

Eestis talvitub olenevalt talvest 1000-3000 värbkakku ning see Euroopa pisim, vaevalt kuldnoka suurune kakuline kuulub kaitstavate liikide III kaitsekategooriasse. Need on liigid, mis on küll suhteliselt tavalised, kuid kelle puhul on oht arvukuse kiireks languseks. Muuhulgas võib seda tingida elupaikade massiline ja kiire hävitamine. Kakk, keda talvitumisperioodil elupaiga otsese hävitamisega häiritakse, ei pruugi endale piisavalt kiiresti uut, liigikaaslaste või konkurentide poolt hõivamata elupaika leida. Seetõttu on ka värbkaku hukkumise tõenäosus suur.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960