Jaak Reemann jagas mahetootjatele nippe rohumaa rajamiseks

Jaak Reemann jagas mahetootjatele nippe rohumaa ra
Jaak Reemann jagas mahetootjatele nippe rohumaa rajamiseks

1. veebruaril toimunud Baltic Agro maheseminaril jagas ettevõtte heinaseemnete tootejuht Jaak Reemann soovitusi rohumaade rajamiseks turvasmuldadele.

Turvasmuldadele soovitas Jaak Reemann rajada rohumaad puhaskülvis, esimesel võimalusel varakevadel. „Eelmise aasta sügisel tuleks põld kas künda või randaalida. Siis soovitan panna ära ka sõnniku või läga. Igal juhul väetama peab, sest turvasmuldade eripäraks on mikroelementide puudus,“ soovitas Reemann. „Külvata tuleks maksimaalselt 1 cm sügavusele ja seemet mitte „matta“. Peale külvi tuleb põld kindlasti rullida. Juhul kui turvas on vähelagunenud, siis soovitan ka enne külvi põld rulliga üle käia.“

Kasvatatavate kultuuride valik sõltub põllu niiskusrežiimist ja turba lagunemisastmest ning vaja on teada ka mulla reaktsiooni ehk pH taset. „Oluliseim on siiski niiskus.  Ajutiselt põuakartlikul turvasmullal soovitan kasvatada puhasliigina ohtetut lustet, selle külvinorm on 38 kilo/ha. Kaasliigiks sobivad aru-raihein, kerahein, roog-aruhein ja timut. Põuasel suvel on aga oht, et need kaasliigid tõrjub luste segust välja,“ rääkis Reemann. „Parasniiskele turvasmullale soovitan päiderooga segus timutiga või roog-aruheina koos timutiga. Võib lisada ka veidi roosat ristikut või aasnurmikat. Ajutiselt liigniiskele turvasmullale sobib päideroog puhaskülvis, siin soovitan sorti ’Pedja’ ja külvata võiks normiga 15 kg/ha. Samuti sobib sellisele mullale segu päideroost (10 kg/ha) ja timutist (10 kg/ha).“

Lisaks võib muidugi osta alati ka valmissegusid. Baltic Agro sortimendis on olemas näiteks spetsiaalne turbamaa segu, mis koosneb roog-aruheinast (35%), timutist (20%) ja vähemal määral sisaldab see segu päideroogu, ohetut lustet, aasnurmikat ja  roosat ristikut.

Reemanni sõnul tuleb arvestada, et külvisenorm on turvasmullal veidi suurem kui tavamullal, jäädes 30-50 kg/ha vahemikku. Veel rõhutas ta seda, et laialeheliste umbrohtude tõrjeks peab need varakult ära niitma ehk tegema kärpeniitmist. „Niitmisest veel niipalju, et näiteks päideroog ei talu kolme niidet ja päideroo ning ohetu luste proteiinisisaldus langeb järsult taime vananedes. Seda on söötmisel oluline teada,“ lisas ta.

Mahetootjale soovitas Reemann ka seda, et kui on plaanis panna rohumaa väetamiseks sõnnikut, siis see on targem panna sügisel peale viimast niidet. Kevadel sobib aga põlde lägaga väetada.

„Hoolduse poolelt soovitan kevadel põld üle äestada, see on pikaajaliste rohumaade puhul oluline. Ka on tark rullida kevadel või peale niidet. Optimaalseks niitekõrguseks on 15-20 cm, selle paneb paika segu koostis. Ka soovitan ma peale karjatamist teha järelniitmist, kas seda aga alati teha jõutakse on iseküsimus. Liigniiske põllu puhul tuleb jälgida, et ei tallaks liiga palju - tallamise suhtes on väga tundlik just lutsern,“ soovitas Reemann ning täiendas, et lutsern ei salli sügisest niidet ja kipub seepärast välja minema.

Talvel hävinud rohumaa taastuskülv tuleks teha haritud maale. „Käi põld randaali või äkkega üle ja külva raiheina või raiheinarohket segu ja rulli, seemet soovitan panna kuni 60 kilo hektarile, tavapäraselt pannakse vähem – 30-40%,“ ütles Reemann rohumaa taastamise kohta.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

Kõo Agro otsib TERAVILJA OSTU- JA MÜÜGIJUHTI

KÕO AGRO OÜ

25. aprill 2018

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Uudised