Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 6. veebruar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Terakärsakas (Calandra granaria sün. Sitophilus granarius) on üks levinumaid kahjureid ja nagu nimigi ütleb toituvad nii kärsakad, kui ka tema vastsed teradest. Mardikas muneb tavaliselt ühe muna igasse terasse, viljakus kuni 6000 muna aastas.

Terve vastse eluiga möödub ühes teras, kus ta sööb terad seest tühjaks, jättes järele terakestad. Peale teras nukkumist närib mardikas terasse augu ning väljub seemnest. Tavaliselt on terade pinnal märgata sagrised (narmendavad) sisse ja väljapääsu avad. Terakärsaka elutsükkel on suvel umbes 5 nädalat, madalamatel temperatuuridel isegi kuni 20 nädalat.

Täiskasvanud mardika eluiga on kuni 8 kuud peale terast väljumist. Nakatumine võib põhjustada terade kuumenemist ja niiskustingimuste muutumist, lisaks soodustab terakärsakas oma elutegevusega lestade arenemisvõimalusi. Kahjurit on raske avastada. Kui on tekkinud kahtlus, saab terakärsakate esinemist viljas kindlaks teha, kastes viljaterad vette, kui terad tõusevad pinnale on see kindel märk, et vili on nakatunud.

Aidalamesklane ehk viljalamesklane (Oryzaephilus surinamensis) on väga levinud kahjur, nad veedavad kogu elutsükli viljas. Külmas ruumis jäävad mardikad puhkeolekusse kuni 3 aastaks, köetavas ruumis arenevad aastaringselt. Emased mardikad munevad toiduainetele  6-10 muna päevas, kokku tavaliselt kuni 300 muna.

Vastseid võib leida peamiselt 2 cm vilja ja toiduainete pealmises kihis. Vastsed eelistavad toituda teravilja idust vähendades sellega seemnete idanevust. Kogu elutsükkel vältab 27-51 päeva +29- +30 °C temperatuuri juures.Aidalamesklased jäävad ellu ka kütmata ladudes. Mardikad elavad talve üle pragudes ja alustavad teraviljast toitumist järgmisel aastal. 

Lisaks eelmainitud mardikatele on laokahjuritena tavalised teesklased, jahumardikad ja liblikalistest kahjurid nagu leediklased ja koilased. Kõige suuremaks probleemiks on sageli hoopis lestad.

Jahulestad (Acarus siro sün. Tyroglyphus farinae) paljunevad väga kiiresti niisketes tingimustes. Arenguks sobiv õhuniiskus on 75-85% ja optimaalne temperatuur +18-+22 ?C. Sõltuvalt temperatuurist võib areng munast valmikuni toimuda 17-140 päeva.  Arenguks ebasobiv temperatuur on veidi üle 0 ?C. Temperatuuril +14 - +21 ?C areneb põlvkond umbes 3 nädalat ja emased lestad munevad selle aja jooksul umbes 250 muna ja võivad elada kuni 5-6 nädalat.

Kahjustatud teraviljad on toiduks kõlbmatud - kopitanud lõhnaga, mõru maitsega ja määrdunud halli värvusega. Söömisel põhjustavad kõhulahtisust ja allergiat. Nakatatud toode tuleb hävitada, sest sisaldab toksiine.Jahulesta esinemist on võimalik kindlaks teha, kui pühkida veidi jahu kokku ning seda siluda. Kui silutud pind mõne aja pärast muutub ebatasaseks, näitab see lestade esinemist.

Tiiu Annuk

agronoom-nõustajaScandagra Eesti ASwww.scandagra.ee