Tegutse kaitsealuste sortidega targalt ja maksa sordiomanikule väärilist tasu

Tegutse kaitsealuste sortidega targalt ja maksa so
Tegutse kaitsealuste sortidega targalt ja maksa sordiomanikule väärilist tasu

Globaalse kliimamuutuse ja ühiskondlike väljakutsete tõttu tuleb aretada ka uusi Eesti kliimasse sobivaid taimesorte. Uute sortide aretamise üks eeldus on see, et kaitsealuste sortide tootmisel järgitakse muude nõuete hulgas ka sordikaitse nõudeid. Sordikaitse on üks intellektuaalomandi kaitse vorme ning põllumajandustootmises tuleb selle nõuetega arvestada, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Kristiina Digryte.

Sordivalik sõltub peamiselt kasvutingimustest, sordi kvaliteediomadustest ja saagikusest. Neid omadusi näeb suvel, kui taimik on kasvamas, ja sügisel pärast saagi koristamist. Sobiva sordi valimiseks on viimane aeg talvel. Seda, et ostetav sort peab olema Eesti või Euroopa Liidu sordilehes, teatakse juba hästi, kuid ikka ja jälle tekitab küsimusi sordikaitse.

Uute sortide tõttu saagikus kasvab

Eesti taimekasvatuses põllukultuuride saagikus järjest suureneb ja üha olulisemateks põllumajandustootmise eduteguriteks muutuvad sobivate sortide kättesaadavus ning kvaliteetne seeme ja taimne paljundusmaterjal.

Iga uus sordilehte võetud sort on millegi poolest teistest võrreldavatest sortidest parem – see on paremate kvaliteediomadustega, suurema saagikusega või resistentne mõnele taimehaigusele. Maaeluministeeriumi tellitud uuringud on näidanud, et uus sort on keskmiselt 2% võrra saagikam kui vanemad sordid, seega on juba ainuüksi tänu uutele sortidele saagikus 10 aastaga 20% võrra suurenenud.

Eesti põllu- ja köögiviljakultuuride sordilehes oli 2018. aasta 8. jaanuari seisuga 381 sorti, millest 98 on Euroopa Liidu sordikaitse all (25,7%), 62 on Eesti kaitse all (16,3%) ning 221 sorti ei ole kaitse all (58%).

Pärast sobiva sordi valimist tuleks esimese sammuna uurida, kas see sort on kaitse all või mitte  ?  seda näeb Põllumajandusameti kodulehelt.

Juhul kui sort on kaitse all, tuleks teise sammuna uurida, kas sort on Eesti või Euroopa Liidu ehk ELi kaitse all. Taas aitab küsimusele vastata Põllumajandusameti koduleht.

Eesti sordikaitse kehtib selle all olevale sordile vaid Eesti Vabariigi territooriumil, kuigi sama sort võib olla võetud kaitse alla veel ka näiteks Soomes või Lätis. ELi sordikaitse kehtib kõigile selle all olevatele sortidele kogu Euroopa Liidu territooriumil  ?  Soomest Küproseni. Sellest tulevad ka erisused oma tarbeks kasvatada lubatud liikide loeteludes ja väikeste koguste määrades.

Seemne ostmisel tuleb jälgida, et tegu oleks sertifitseeritud seemnega, mille pakendil on ametlik etikett. Eestis toodetud seemne puhul on etiketil lisaks üldisele seemnepartii sertifitseerimise teabele kirjas teave seemne pakendaja, 1000 tera massi ja idanevuse kohta. Sertifitseeritud seemet ostes sisaldab hind juba kaitsealuse sordi litsentsitasu, nii et selle eest juurde maksta ei tule.

Oma tarbeks toodetud seemne eest tasumine

Kui on soov kasutada oma tarbeks kaitsealuse sordi seemet, siis tuleb tasuda oma tarbeks toodetud seemne (OTS) eest õiglast tasu sordi omanikule või esindajale. Siiski on väga oluline teada, et eri taimeliikidel kehtivad kaitsealuse sordi seemnele oma tarbeks tootmisele  erinevad reeglid. Näiteks Eesti ja Euroopa Liidu sordikaitse all olevate heintaimede seemet oma tarbeks toota ei tohi, samas kui teraviljakultuuride seemet tohib. Täpsem loetelu liikidest, mida tohib oma tarbeks toota, on kirjas allpool olevas tabelis.

Tabel 1
Tabel 1

Tabelis nimetamata liikide kaitsealuseid sorte oma tarbeks toota ei tohi! Näiteks Eesti sordilehes olevatest sortidest ei tohi toota oma tarbeks hariliku kanepi sorti Finola, sest see sort on Euroopa Liidu ehk ELi kaitse all.

Sordiomanikud ja -esindajad on koondunud MTÜsse Eesti Seemneliit, kellele nad on üle andnud õiguse koguda tootjatelt teavet oma tarbeks toodetud seemne kohta. Seemneliit saadab tootjatele välja oma tarbeks toodetud seemne ehk OTS-deklaratsiooni. Vastavalt taimede paljundamise ja sordikaitse seadusele peab tootja, kes kasutab ükskõik kui suures mahus kaitsealuse sordi seemet, andma sellest teada Eesti Seemneliidule. Kohustus maksta oma tarbeks toodetud seemne eest sordi omanikule või esindajale tekib selle seemne kasutamise hetkest alates.

Juhul kui kasvatatakse oma ettevõttes kasutamiseks sorti, mis ei ole kaitse all, ei tule arvestada kaitsealuste sortide kasutamisega seonduvate kohustustega.

Juhul, kui kasvatatakse oma ettevõttes kasutamiseks kaitsealuse sordi seemet, tuleb tähele panna järgmist.

OTS-deklaratsioon tuleb täita, kuid hiljem ei pea maksma, kui:

  • kasvatatakse väikses mahus Eesti kaitsealuse sordi seemet või paljundusmaterjali ja põllukultuuri kasvatamiseks kasutatavat haritavat maad on kuni 10 hektarit. Sealhulgas võib kartuli kasvatamiseks kasutatavat haritavat maad olla kuni 1 hektar. Väikses mahus kasvatamiseks kasutatava haritava maa hulka ei loeta rohumaad, mis on kasutuses või mis on rajatud kavandatuna kasutamiseks kauem kui viis aastat;
  • kasvatatakse väikses mahus Euroopa Liidu kaitsealuse sordi seemet ja paljundusmaterjali ?  sellisel juhul on need näitajad seemne puhul kuni 38 hektarit ja kartuli puhul kuni 13 hektarit.

OTS-deklaratsioon tuleb täita ning hiljem esitatakse arve, kui:

kasvatatakse eespool nimetatud liikide seemet või paljundusmaterjali maa-alal, mis on suurem kui 10 ha (põllukultuuri kasvatamiseks kasutatav haritav maa). Sel puhul peab ettevõtja maksma sordi omanikule õiglast tasu. Õiglase tasu suurus on kirjas MTÜ Eesti Seemneliit kodulehel www.seemneliit.ee. Õiglase tasu suurus peab olema selgelt väiksem sama taimeliigi sordiseemne tootja või paljundusmaterjali tootmisega tegeleva tarnija makstavast litsentsitasust.

OTS-tasu määrad (vt www.seemneliit.ee)

OTS-tasu määrad on pindalapõhised ning kujunevad taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses ning  Euroopa Liidu nn sordikaitse määruses ette antud põhimõtteid arvestades.

OTS-tasu määrad
OTS-tasu määrad

Erialaorganisatsioonide liikmed saavad soodustust

Juhul kui Eesti kaitsealuseid sorte kasvatatakse enam kui 10 hektaril ning Euroopa Liidu kaitsealuseid sorte enam kui 38 hektaril, saab näiteks Eesti Taluliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda või muu erialaorganisatsioon sõlmida MTÜga Eesti Seemneliit lepingu, mille korral oleksid OTS-tasu määrad alla poole litsentsitasust. Ehk näiteks tera- ja kaunviljade korral mitte 2,60 €/ha, vaid sellest väiksem summa.

Kaitsealuse sordi eest vääriline tasu

2017. aasta 24. novembri seisuga oli Eesti Seemneliidu deklareerimistaotlusel 185 kaitsealust sorti. Nende sortide kasutamise korral peab arvestama eespool kirjeldatud sammudega – tuleb üle vaadata ja kontrollida, millise kaitsega on tegu, läbi mõelda, kui suur on ettevõte vajadus, ning arvestada juba eelnevalt OTS-tasu määradega, juhul kui tegu pole väikeettevõtjaga.

Tegutse kaitsealuste sortidega targalt ja maksa sordiomanikule väärilist tasu, sest see on ainus võimalus saada põllumajandustootmisesse uusi ja paremaid sorte.

Kristiina Digryte
taimetervise osakonna nõunik
Maaeluministeerium 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Kõo Agro otsib TERAVILJA OSTU- JA MÜÜGIJUHTI

KÕO AGRO OÜ

25. aprill 2018

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

Uudised