Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 8. veebruar 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mikk Tagel: odav lahendus ei ole alati odav

Mikk Tagel: odav lahendus ei ole alati odav
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Põllumees, kellel eelmine aasta polnud kõige parem, sest osa saaki jäi põllule või ei jõutud talivilja maha külvata, peab tegema keerulisi otsuseid valides uueks hooajaks taimekaitsevahendeid, väetist ja kultuure ning sorte oma põllule.

6. veebruaril toimunud Scandagra Eesti ASi talvekonverentsil andis ettevõtte tootejuht Mikk Tagel nõu, kuidas paremini majandada - milliseid taimekaitsevahendeid kasutada, millega väetada ja millised on uued sordid, mis suurt saaki meie kliimas lubavad.

Mikk Tagel rõhutas, et järjest enam saab oluliseks tulemuspõhine väetamine ja põllumees peaks pidama hektaripõhist kuluarvestust. „Odav lahendus ei ole alati odav. Vaata üle oma põllu mullad ja tehniline suutlikkus ehk masinapark ning kasuta väetisi efektiivselt. Taimekaitsetooteid valides jälgi toimeaineid,“ rääkis Tagel.

Kuidas siis väetisi efektiivselt kasutada? Tageli soovitus oli, et põllumees esmalt vaataks üle oma põldude mullakaardid ja -koostise. „Väetamise puhul mängib mullastik suurt rolli, eriti mulla pH-tase. Mulla happesus on äärmiselt oluline iga üksiku elemendi kättesaadavuse seisukohalt. pH-tase peaks jääma 6-7 juurde, sest selline tase aitab siduda näiteks fosforit,“ selgitas Tagel ja lisas, et siin on veel üks nüanss, nimelt on mõned erinevused väetisetootja põhiselt. Nii tõi ta näiteks, et mõnes YARA väetistes (P-Extend) on fosfor taimedele pikema aja jooksul kättesaadav.

Mikk Tageli soovitused:

Eelvili ja planeeritud kultuur peavad sobima. Katsu leida siin efektiivsem lahendus.

Vaata üle oma põldude muldade olukord.

Kontrolli üle tehnika.

Väetusplaan tee kulutuuripõhiselt

Kui on vaja lubjata, siis lupja ja väeta pigem säästlikult.

Mõtle läbi N-väetiste jaotus. Ära unusta, et N ja S suhe peab olema paigas.

Turguta talivilju NPKga, sest taimik jäi sügisel nõrgaks ja vähearenenuks.

Ning loomulikult on kõige aluseks õige ajastus.

Ka lupjamine on muldadele vajalik, seda ei tasu ära unustada. „Kui muld on happeline, siis kuluta pigem lupjamisele kui väetamisele ja tee oma põllud korda. Meie pakume oma klientidele sel hooajal mulla parendamiseks kiiretoimelist meliorant-lubiväetist ENEFIX ja ENEFIX+. Lisaks neutraliseerimisvõimele, annab ENEFIX-i laotamine lisaboonust ka toiteelementide näol,“ ütles Tagel.

Seemnetega on tänavu keeruline aasta. „See aasta on erakordne. Vilja seemnevarud on otsakorral ja ka naaberriikides valitseb sama olukord. Vaata omatoodetud seeme üle, kontrolli idanevust ja kui pead ostma, siis esita oma soovid kiirelt, esimesel võimalusel, et me saaks leida parima lahenduse,“ rääkis Tagel.

Alati on huvitav teada saada, millised on selle hooaja uued sordid, mida võiks proovida kasvatada. Tagel tutvustas ka Scandagra Eesti tänavusi uusi sorte. „Meie uutest sortidest on tänavu tulemas varane oder ’Brage’, see on keskvalmiv Norra sort, mis katsetes nii Eestis kui Soomes on näidanud, et on saagikas. Suvinisudest pakume sorti ’KWS Mistral’ – see on hea näide saagist ja kvaliteedist, mõlemad näitajad on selle sordi puhul paigas. Talinisu sortidest on meie 2 kõige uuemat sorti hiline talinisu ’Creator’, sellel on väga hea võrsumisvõime ja ta on väga vastupidav haigustele. Meie põllumeestel on selle sordi kasvatamise kogemus eelmisest aastast olemas. Teine hea ja talvekindel sort on keskvalmiv ’KWS Emil’, millel on suur pähik ja suured terad. Lisaks on see sort ka väga hea talvekindlusega ja hea seisukindlusega,“ rääkis uutest sortidest Tagel. „Kaeradest on uus sort Saksamaalt pärit ’Avenue’, see on hiline, aga saagikas. Meil on see olnud vaid ühe aasta katses ja kaeradest andis see kõrgeima saagi.“

Tänavu on palju neid, kes ei jõudnud talirapsi külvata ja plaanivad selle asendada suvirapsiga. Scandagral on pakkuda hiline, saagikas suviraps ’Kalla’.Tagel rääkis, et neilt on võimalik saada ka kvaliteetseid hübriidmaisisorte, mis on n-ö single-cross tüüpi – on ühtlase kasvukõrgusega ja ühtlase valmimisega. „Need on kõgre saagipotensiaaliga. Nad on veidi kallimad tavamaisist aga 10kond eurot hektari peale enam panustades on võimalik saada hea ja ühtlasel kvaliteediga saak. See on eriti oluline just piimakarjakasvatajatel,“ lisas ta.

Lisaks jagas Mikk Tagel nõu, kuidas teha väetiseplaane. Ta tõi näiteid talinisu ja odra väetamisplaanidest. Neist näidetest selgus, et alati ei ole kõige odavam variant tegelikult kõige soodsam.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960