Millal Eestis ökosüsteemi­teenuseid turustama hakkame?

Millal Eestis ökosüsteemiteenuseid turustama hakka
Millal Eestis ökosüsteemiteenuseid turustama hakkame?

Ökosüsteemide ja nende teenuste väärtuse hindamine tuleb ka Eestis aina enam jutuks. Sobilike meetodite ja põhimõtete väljatöötamisega oleme algusjärgus, Inglismaal aga on juba jõutud ökosüsteemiteenuste turustamiseni.

Ökosu?steemiteenusteks nimetame mitmesuguseid keskkonnakaitselisi, sotsiaalseid ja majanduslikke hu?vesid, mida o?kosu?steemid inimkonnale pakuvad. Need teenused on alati olnud tasuta kättesaadavad, ilma turgude ja hindadeta. Tulevikus võib aga olukord muutuda.

Metsaomanike esindusorganisatsiooni Eesti Erametsaliidu algatusel ning Erametsakeskuse eestvedamisel kutsusime mullu detsembris Tallinnasse Oxfordi Ülikooli teadlased, kes tutvustasid ökosüsteemiteenuste projekti Naturetrade tulemusi.

Vajadus eraraha järele looduskaitses

Naturetrade seminari modereerinud Erametsakeskuse juht Jaanus Aun rääkis, et Oxfordi teadlased kutsuti Eestisse selleks, et kuulda Ühendkuningriigi kogemustest ja praktikast ökosüsteemiteenuste turustamisviiside väljatöötamisel. Eelkõige pakkus huvi, kas ja kuidas on väljatöötatud süsteemi võimalik Eestis rakendada.

Tema sõnul on looduskaitses vajadus erarahastuse järele selge. Riigil ei ole piisavalt ressursse eraomanikule looduskaitse tõttu saamata jääva tulu kompenseerimiseks, selgus puudub ka Natura hüvitismeetme rahastamismahtude osas peale 2020. aastat.

Avaliku raha maht Euroopa tasandil pigem kahaneb, samal ajal vajadus loodusväärtuste kaitseks kasvab. Siin on tegemist sundkäiguga leida efektiivseid viise loodushoiu korraldamiseks.

Ökosüsteemiteenuste turustamisele kaasa aitamine annaks erametsaomanikele võimaluse puit metsa jätta. Suureneks ka maaomanike motivatsioon oma metsas paiknevaid loodusväärtusi hoida ja säilitada.

Platvorm elurikkuse kaitseks

Peter Long ja Alistair Yeomans Oxfordi ülikooli pikaajalise ökoloogia ja ressursijuhtimise uurimisrühmast tutvustasid Life+ projekti NaturEtrade, mille eesmärgiks on vähendada maakasutuse muutustest tingitud loodusliku mitmekesisuse langust. Seejuures keskendutakse mitte ökosüsteemide taastamisele (millega tegeleb suurem osa Life+ projektidest), vaid põhirõhk on olemasolevate ökosüsteemide säilitamisel.

Oxfordi teadlaste sõnul on nende jaoks põhiküsimuseks Inglismaal multifunktsionaalse maastiku toimimise tagamine elurikkust kahjustamata. Viis aastat kestva, tänavu juulis lõppeva projekti raames on välja töötatud demoversioon veebipõhisest tööriistast, mille abil ökosüsteemiteenuseid kaardistada ja turustada.

Hinnatakse mitmekülgseid väärtusi

Oxfordlased Long ja Yeoman rääkisid, et nende uurimisrühma sihiks oli luua platvorm, kus maaomanikuga sõlmitud lepingu alusel tagatakse kokkulepitud perioodiks ökosüsteemiteenust pakkuva ala säilimine.

Erinevaid andmebaase ja satelliitanalüüsi kasutades võimaldab Naturetrade nimeline platvorm 30m täpsusega hinnata kus iganes Maal asuva ala ökoloogilist väärtust. Seirata saab ala elurikkust, maakasutuse muutust, uuritava ala maapealse biomassi süsinikusisaldust, vee äravoolu hulka võrreldes taimestikuta aladega, pinnase erosiooni, puhkeväärtust ja tolmeldamist.

Tulevikus peaks loodud platvormi abil olema maaomanikul võimalus hõlpsalt oma maatüki ökosüsteemiteenuseid hinnata ja huvitatud osapooltele turustada. Investorid maksaks maaomanikele ökosüsteemide säilitamise eest maaomaniku poolt määratud hinda. Süsteem võiks toimida sarnaselt online-oksjoniportaalidele.

Rahastatakse ökosüsteemide säilitamist

Inglaste platvormi kasutades ei müüda mitte maad, vaid kogu ökosüsteemiteenuste paketi säilimist. Näiteks toodi vee-ettevõte, mis maksab üleujutuste ennetamiseks jõe ülemjooksul asuvate metsade omanikele metsa hoidmise eest. Samuti Thames jõe valgalal tegutsevaid farmereid, kellele makstakse keskkonnahoidlikuma maaharimise eest.

Selline võimalus tõstab maaomanike motivatsiooni ökosüsteeme säilitada. Samas saavad väljakujunenud ökosüsteemide säilimisest huvitatud osapooled reaalse võimaluse ise sellele protsessile kaasa aidata.

Erinevad sihtrühmad

Peamiste sihtrühmadena näevad platvormi Naturetrade loojad kommunaalettevõtjaid, põllumajandustootjaid, kinnisvaraettevõtteid ja -arendajaid, hotelle, golfiklubisid ja teisi, kes soovivad oma ettevõtte väärtust ja mainet tõsta. Sihtrühma kuuluvad ka kohalikud omavalitsused, kelle huvi võiks olla asustuse ümbruses asuvate metsade säilitamine puhkemetsadena. Samuti kõik teised, n-ö tavalised inimesed, kes soovivad kodulähedasi või muul põhjusel enda jaoks tähtsaid looduskooslusi puutumatuna hoida.

Eestis näevad inglased oma ettevõtmisele suurt potentsiaali. Seda eelkõige tänu meie riigi väiksele territooriumile ning uuendusmeelsusele e-lahenduste osas.

Eestis kaardistatakse olukorda

Eestis toimub ökosüsteemsete teenuste kaardistamine ja hindamine vastavalt ökosüsteemiteenuste tegevuskavale lähiaastail. Keskkonnaagentuuris varem ökosüsteemiteenuste tegevuskava koostamist korraldanud Lauri Klein leidis kohtumisel, et võimalike konfliktide ja probleemide vältimiseks vajaksime Eestis enne teenuste turustamist ökosüsteemiteenustest täielikku ülevaadet.

Selleks luuakse Keskkonnaagentuuris Euroopa ühtekuuluvusfondi rahastatud ELME projekti raames elurikkuse sotsiaalmajandusliku seisundi ja kliimamuutustega seostatud hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid. Sama projekti osana peaksid aastaks 2023 kaardistatud ja hinnatud saama ka Eesti ökosüsteemiteenused.

Erametsaliit tegutseks kohe

Eesti Erametsaliidu hinnangul on ökosüsteemiteenuste turustamise nimel tegutseda vaja nüüd ja kohe. Liidu juhatuse liige Ando Eelmaa ütleb, et ökosüsteemiteenuseid võib lõputult kaardistada, mõõta ja hinnata. Protsessiga alustamiseks on aga Eestis juba praegu piisavad teadmised olemas.

Metsaomaniku seisukohalt vaadates on metsakeskkond omaniku kõige suurem vara ning selle hea käekäik on kestliku tuleviku jaoks väga oluline. Metsaomanikud teadvustavad üha enam, et puidutootmine ei saa ega peagi olema ainus hüve, mida mets meile pakub.

Eelmaa ütleb, et keskkonnakasutusel on hind ning rohkem tuleks rakendada „saastaja maksab“ põhimõtet. Kes keskkonda ja selle teenuseid kasutavad, peaksid selle eest ka maksma.

Ühiskonna valmidus kasvav

Erametsaliidus nähakse, et kasvaval osal ühiskonnast on juba praegu olemas valmidus ökosüsteemiteenuste eest maksta. Inimesed ja ettevõtted otsivad üha enam võimalusi oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks ja tarbimise kompenseerimiseks ning keskkonnateenuste eest maksmine oleks selleks üks võimalus.

Eesti Erametsaliit tegutseb ökosüsteemiteenuste turustamisvõimaluste arendamise nimel edasi. Sealjuures tehakse koostööd nii Oxfordi kui Eesti teadlastega, Erametsakeskusega ja teiste valdkondlike organisatsioonidega.

Irje Möldre ja Kertu Kekk
SA Erametsakeskus

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Kõo Agro otsib TERAVILJA OSTU- JA MÜÜGIJUHTI

KÕO AGRO OÜ

25. aprill 2018

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

Uudised