Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 20. veebruar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mahetootjad: riigi käitumine mahemajanduse osas on kahepalgeline

Mahetootjad küsivad: Mis saab mahetoetustest?

Uuring: maailma maheturg kasvas rohkem kui 80 miljardi euroni

„Valitsus teatas aasta tagasi, et toetab ettepanekut käivitada mahemajanduse tervikprogramm ning Maaeluministeerium peab koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning Keskkonnaministeeriumiga leidma 1. maiks 2017 mahemajanduse programmi rahastamisvõimalused ja koostöövormi. Veel sügisel 2018. aasta riigieelarve menetlemisel oli Maaeluministeeriumi eesmärgiks, et Eestis oleks elujõuline konkurentsivõimelise põllu- ja kalamajandusega maapiirkond, mis tagab ohutu toidu ja tarbijate rahulolu ning selle eesmärgi täitmiseks on oluline arendada mahetoodete ja -teenuste eksporti,“ tutvustas Kruuse seniseid valitsuse lubadusi.

„Eelmisel nädalal sai teatavaks uudis, et Maaeluministeeriumil on plaan vähendada märkimisväärselt mahepõllumajanduses makstavaid toetuseid. Ja seda kõike samal ajal, mil riik on seadnud eesmärgiks mahepõllumajanduse toetamise. Seda kõike selleks, et suurendada sektori konkurentsivõimet, kaitsta ja suurendada bioloogilist ning maastikulist mitmekesisust, säilitada ja parandada mulla viljakust ning vee kvaliteeti ja parandada loomade heaolu. Nüüd aga puhuvad tuuled teises suunas. Eelmisel nädalal sai teatavaks uudis, et Maaeluministeeriumil on plaan vähendada märkimisväärselt mahepõllumajanduses makstavaid toetusi. “ selgitas Kruuse murelikult.

„Mahepõllumehed on valitsuse käitumises pettunud ning jagavad seisukohta, et mahepõllumajanduse kiire areng võib olla küll paratamatu, kuid see ei õigusta ettevõtjate usalduse ja õiguspärase ootuse riivet. Ettevõtjad on pühendunud mahepõllumajanduse arendamisele sooviga säilitada ja suurendada Eesti bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust,“ tutvustas Kruuse mahepõllumeeste pöördumise sisu.

„Jätkusuutlik ja kasvav mahepõllundus rikastab Eesti elukeskkonda ning annab loodusele tagasi. Samuti on mahepõllumajanduse toetusel on väga oluline roll veemajanduse sh väetiste ja pestitsiidide kasutamise vähendamisel ning kliimamuutuste leevendamisel,“ lisas Kruuse.

Tulenevalt sellest esitas Urmas Kruuse maaeluministrile järgmised küsimused:

1. Kolm ministeeriumi pidid leidma 01.maiks 2017 mahemajanduse programmi rahastamisvõimalused ja koostöövormi. Millised on koostöös leitud rahastamisvõimalused?2. Millised on olnud aastatel 2015- 2018 mahepõllumajanduse toetuse ühikumäärad?3. Miks on toimunud mahepõllumajanduse toetuste ühikumäärade langus?4. Kas ühikumäärade langus on tingitud prioriteetide ümberhindamisest?