Piimakarja­kasvatuse 100 aastat

Piimakarjakasvatuse 100 aastat
Piimakarjakasvatuse 100 aastat

Saja-aastane Eesti võib uhke olla oma põllumajanduse ja selle lipulaeva, piimakarjakasvatuse üle. Meil on kõrge aretusväärtusega, väga hinnatud tõukari ning meie farmides on ühed Euroopa suurima piimaanniga lehmad.

Kõik see viitab sellele, et meie karjarahvas on haritud, töökas ja uuendusmeelne, valmis rakendama uusimaid tehnoloogiaid ja teadmisi oma ettevõtmistes.

Meie riik sündis raskelt. Kaugeltki kerged polnud riigi algusaastad ka põllumajanduses ja karjakasvatuses. Mõisamaade riigistamine, arvukate uustalude asutamine ning nullist üles ehitamine nõudis visadust ja pealehakkamist, kuid vabadussõja võidust ja iseseisvuse saavutamisest saadud talurahva optimism olid eelduseks ka karjakasvatuse kiireks arenguks.

Siiski oleks ülekohtune mitte tunnustada enne iseseisvuse saavutamist karjakasvatuse alal tehtut nii mõisates kui põlistaludes. Targasti läbi viidud maareformi käigus säilitati maksimaalselt mõisate tõukarjad, sealt said väärtuslikku tõumaterjali talud ja esimestel okupatsiooniaastatel ka kolhoosid ja sovhoosid. 1870. aastal avatud Tallinna-Peterburi raudtee tegi eelkõige Põhja-Eesti mõisatele kättesaadavaks Peterburi ja Tallinna turud. 1900. aastal turustati ainuüksi Peterburi turul ligi 60 000 liitrit piima päevas. 1912/13 kontrollaastal lüpsti kolmes Eestimaa mõisas lehma kohta üle 4000 kg piima: Roodevälja 4369, Põdrangu 4103 ja Keila 4075 (I. Maasikas 2009).

Kuigi esimene iseseisvus jäi meil lühikeseks, sai piimandussektor tervikuna sisse hea hoo, kuna Eesti või oli hinnatud ekspordiartikkel ja arvestatav tugi kogu Eesti majandusele. Lüpsilehmade arv tõusis 30. aastate lõpuks 440 tuhandeni.

Okupatsiooniaastaid põllumajanduses iseloomustab kollektiviseerimine, talude hävitamine, suurtalunike küüditamine ja plaanimajandus. Siiski jätkus teadlik karja aretus ka okupatsiooniaastatel, kuigi piima tootmise efektiivsuse piduriks jäi riiklikust plaanimajandusest tingitud tagurlikud nõudmised. Aasta-aastalt oli tarvis suurendada lehmade arvu ja piima kogutoodangut, arvestamata seejuures, kas plaanide täitmiseks on olemas vajalik söödabaas.

Tõsiasi, et karja geneetilise potentsiaali tõstmisega tegeleti oskuslikult ka okupatsiooniaastatel, võimaldas taasiseseisvumise järel viia lehmade produktiivsus Eestis väga kiiresti Euroopa parimate piimakarjakasvatuse maade hulka. Enam kui 9500 kg piima lehma kohta laktatsioonis on tänane reaalsus, kuid reaalsus on ka see, et lehmade eluiga on muutunud intensiivse tootmise tulemusel väga lühikeseks. Produktiivsuse suurendamise eesmärgil on muutunud oluliselt lehmade füsioloogia ja ainevahetus.

Ainuüksi paari viimase aastakümne jooksul on lehmade organismis kiirenenud ainevahetus sedavõrd, et ainevahetuses osalevate intensiivrakkude vahetus on kiirenenud 25% võrra. Suured muutused on toimunud ka hormonaalsüsteemis, mis sunnib lehmi üha enam kasutama kehavarusid suureneva piimatoodangu toetamiseks. Kõik need muutused loomade füsioloogias on üheks põhjuseks, miks lehmade eluiga kipub lühikeseks jääma. On mõistetav, et lehmade produktiivsuse tõusuga suureneb ka vajadus järjest täpsemini tasakaalustatud söödaratsioonide ning heaolutingimuste järele.   

Eelseisvate aastate suurimaks väljakutseks piimakarjakasvatuses ongi suurendada lehmade karjaspüsivust ja produktiivset iga. Selleks tuleb hakata üha enam rõhku panema veiste aretustöös negatiivset energiabilanssi iseloomustavate funktsionaalsete tunnuste arvestamisele, söötmisel ratsioonide üha täpsemale tasakaalustamisele, söötade ohutusele ja üha suurema toiteväärtusega söötade tootmisele.

Kõigi loomakasvatuse ees seisvate probleemidega püüab kursis hoida end ka Baltic Agro loomakasvatuse meeskond, kes teeb endast kõik oleneva, et uued, innovaatilised lahendused jõuaksid kiiresti meie heade klientideni.

Olav Kärt
loomakasvatuse konsultant
Baltic Agro AS

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

Kõo Agro otsib TERAVILJA OSTU- JA MÜÜGIJUHTI

KÕO AGRO OÜ

25. aprill 2018

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Uudised