Uute sortide tulek meie põldudele võib olla ohus

Uute sortide tulek meie põldudele võib olla ohus
Uute sortide tulek meie põldudele võib olla ohus

Eelmine aasta oli heitlike ilmaolude tõttu põllumehe jaoks väga raske. „Isegi linnainimesed teavad, et oli keeruline aasta,“ ütles president sügisel Aasta põllumehe konverentsil peetud kõnes.

. Kuigi Eesti Seemnemajanduse arengukava 2014-2020 koostamisel paika pandud prognoosidest oleme seemnetootmise mahtudega juba mööda lennanud, ei jäänud eelmise aasta raskustest puutumata ka seemnekasvatajad ja sordiesindajad, kelle tegemisi kattuvates osades ühendab MTÜ Eesti Seemneliit.

Oktoobris osalesime Euroopa Seemneassotsiatsiooni aastakonverentsil Riias. Kummastav oli tõdeda, et kui tavaliselt on sellel üritusel saanud jagada muljeid lõppenud hooajast, siis läinud sügisel oli Eestis oktoobri keskpaigaks hulgaliselt saaki jäänud koristamata.

Euroopa Seemneassotsiatsiooni aastakonverents Riias
Euroopa Seemneassotsiatsiooni aastakonverents Riias

Seemnekasvatajate jaoks tõi ilmataadi jagatud kehv „käsi“ kaasa teistlaadi väljakutse – pika ja jaheda sügise tõttu hiliseks jäänud koristusaja mõjul võib seemnete idanevus kujuneda madalamaks, kui tavaliselt harjunud oleme. Sama murega on silmitsi ka seemnetootjad lähiriikides, nagu näeme Maaeluministeeriumisse saadetud taotlustest lubada müüa madalama idanevusega seemet  - vastavalt EL reglementidele peab iga liikmesriik enne sellise loa andmist järgi uurima, ega mujal nõuetele vastavat seemet pakkuda pole.

Milliseid üllatusi toob ilm kaasa sel aastal? Vanarahva sõnul tuleb soojemat sorti jaanuarist puudu jäänud külm märtsis-aprillis järele. Elame-näeme!

Eksootiline Espresso, sitke Skagen, imeline Ingrid

Töötame igati selle nimel, et põllumeestele kevadeks vajalikus koguses kvaliteetne külviseeme kindlustada. Seeme, mis pole anonüümne, vaid mille tuumaks on sort - ainulaadne, iseloomu, tunnuste ja nimega SORT. Soovime näha Eesti põldudel kasvamas parimaid sorte, mis tähendab, et hoiame pilku peal ka sordiaretuses toimuval ja oleme huvitatud uute sortide katsetamisest kohapeal. See eesmärk võib paraku olla ohtu sattumas – Eesti on sordiaretajate silmis muutumas piirkonnaks, mis uute sortide sihtiirigina huvi ei paku. Aretus on ajaga võidu jooksev protsess eesmärgiga luua jätkuvalt uusi sorte, mis suudaks vastu pidada kahjurite ja taimehaiguste näol loodusest tulenevatele ohtudele. Kahjuks on reaalne, et uute sortide jõudmine meie põldudele võib hakata vähenema.

Sordikaitse

Probleemi tuum on laialdane seemne kasvatamine oma tarbeks, samas ei järgi osa põllumeestest sordiomaniku õigust (kaitsealuse sordi puhul) selle eest tasu saada - tagasiside oma tarbeks toodetud seemne kohta on vähenenud. Seadusandlus muutunud ei ole – pigem on järgmisest aastast hoopis karmistumas – sordiesindaja päringu korral on põllumajandustootja kohustatud andma kaitsealuste sortide seemne oma tarbeks tootmise ja külvamise kohta tagasisidet. Et see oleks põllumehele lihtsam, kogub seda infot Eestis liitu kuuluvate sordiesindajate volitusel Seemneliit. Kogutud andmed ja tasu edastatakse sordiesindajatele vastavalt nende ja Seemneliidu vahel sõlmitud lepingutele.

Info kogumine toimub nn deklaratsioonivormi abil, kuhu on koondatud kõigi Seemneliidu sordiesindajate kaitsealuste sortide nimekiri. Põllumehel pole vaja teha muud, kui enda kasutatud sordi taha märkida pinna suurus, kuhu seda külvatud sai. Kõige mugavam on deklaratsiooni täita internetis, vastav vorm asub Seemneliidu kodulehel. Kutsume kõiki, kes pole veel seda teha jõudnud, täitma oma seadusjärgset kogust ja saatma ära aruanne 2017.aastaks külvatud pindade kohta. Ühiste pingutustega kindlustame selle, et saaksime ka edaspidi osa Eesti ja maailma sordiaretuse tippsaavutustest.

Sordikaitse õiguslikku poolt ning seemnetootmist ja turustamist üldiselt reguleerib Eestis „Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus“. Juba pikemat aega kestnud ettevalmistused seaduse muutmiseks on saanud peale Eesti eesistumise perioodi lõppemist taas hoo sisse. Seemneliit on aktiivselt osalenud seadusemuudatuste aruteludel PMA ja Maaeluministeeriumiga. Praeguse prognoosi kohaselt rakendub seadus uuel kujul jõusse 2019.aastal. Lisaks sordikaitse karmistumisele puudutavad suuremad muudatused seemnete sertifitseerimise süsteemi edasiarendamist ning osade tegevuste (põldtunnustamine) nn väljavolitamist PMA-lt tootja kätte. Kui muudatuste põhimõtted paika saavad, informeerime neist seemnetootjaid aegsasti. Kindlasti saab jooksvat infot ka meie koolitustel.

Ammuta teadmisi infopäevadel

Pidades silmas Seemneliidu töö eesmärki – et Eestimaa põldudel kasvaks vili võimalikult kvaliteetsest seemnest – ei räägi me ainult sertifitseeritud seemne kasutamisest. Alustasime 2016.a. uue teavituskampaaniaga, et oma sõnum taas laiema avalikkuseni tuua - riikliku kontrolli läbinud sertifitseeritud seemet soovitame külvata vähemalt kolme aasta tagant, aga oma tarbeks toodetud seemet peaks põllumees kontrollima igal aastal! Vastavat teenust saab kasutada nii PMK seemnekontrolli laborites kui ka suuremate kokkuostjate juures. On palju asjaolusid, mida saab oma tarbeks seemne kasvatamisel tähele panna, et seeme oleks igati korralik ja võrreldav sertifitseeritud seemne kvaliteediga. Räägime sellest lähemalt oma maakondlikel infopäevadel, mida Teadmussiirde ja teavituse toetuse abil üle Eesti sel aastal korraldame. Info koolituste kohta avaldame MES Nõuandeteenistuse kalendris, jooksvate seemneuudistega kursisolekuks saab meid aga jälgida ka Facebookis.

Karen Rätsep
tegevjuht
MTÜ Eesti Seemneliit

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Uudised