2. märts 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börs: nisuturul on Venemaa domineerinud eelkõige müüki Egiptusesse

Nnsuturul on Venemaa domineerinud eelkõige müüki Egiptusesse
Foto: Postimees/Scanpix
Nädala börsiuudised: veebruar oli põllumajandustoormete jaoks tugev kuu; ebasoodne ilm tõstab kakao hinda, turg siiski ülejäägis; Euroopa külm ilm näpistab jätkuvalt nisu; Venemaa toidueksport kasvas 25 protsenti; USA on naftaturu surve alla pannud.

Veebruar oli põllumajandustoormete jaoks tugev kuu. Bloombergi põllumajandustoormete indeks ületas kõiki tooraineid koondavat Bloombergi toorainete indeksit.

Kõige tähtsam faktor turu jaoks oli Argentina ja Ühendriikide lõunaosa kuiv ilm, mis pani piirkonnas kallinema nii soja- kui ka nisuhinnad. See hinnakasv kandus kuu lõpus üle ka Euroopasse.

Kõige paremini läks aga kakaol, sest ootused Lääne-Aafrika toodangu osas vähenesid kehva ilma tõttu. Euroopa kakaovarud kujunesid väiksemaks kui arvati. Sellele on kaasa aidanud tugev nõudlus, mis on seotud globaalse majanduskasvu paranemisega.

Londonis kaubeldava kakao hind tõusis veebruaris 12,5 protsenti. Nisuhinnad kallinesid USAs umbes 8 protsenti (olenevalt futuurist). Euroopas tõusis toidunisu hind veebruaris 5,4 protsenti. Rapsiseemnete hind kallines Euroopas 2,9 protsenti. Bloombergi põllumajandustoormete indeks lisas 4,6 protsenti.

Turud ootavad järgmisel nädalal USA põllumajandusministeeriumi Wasde raporti – sellest peaks olema näha, kui palju on Argentina teraviljad kuivast ilmast kahju saanud.

Euroopa külm ilm näpistab jätkuvalt nisu

Lisaks Ameerika maailmajaole on ilmastikuprobleemid tekkinud ka Euroopas. Külm ilm on Suurbritannias muutnud logistika problemaatiliseks ning pakane on negatiivselt mõjutanud Poola, Saksamaa ja Prantsusmaa nisu.

Kohati kukub Saksamaal ja Prantsusmaal temperatuur -20 kraadini. Lumesadu, mis võiks teravilja kaitsta, on aga küllaltki vähe. Kui suureks kahjud täpselt kujunevad, selgub paari nädala jooksul.

See on pannud Euroopa toidunisu hinna tõusma. Nädalaga kallines Pariisis kaubeldava nisu hind 1,8 protsenti, 166,25 euroni tonnist.

Tehnilist analüüsi vaadates on ekspertide sõnul hinnatrend kasvav. Kui pakane peaks tekitama palju kahju, siis võib tõenäoliselt oodata hinnatõusu jätkumist. Samas tasub meeles pidada, et ilmastikuolud on vahelduvad ning suuresti on oodatav pakane hindadesse sisse kirjutatud. Kui olukord ootamatult paraneb, siis tõenäoliselt satuvad hinnad surve alla.

Prantsusmaa toidunisu hind (€/tonn)
Foto: Allikas: barchart.

Koos nisuga on Euroopas vaikselt taastuma hakanud ka rapsiseemnete turg. Põhjused on samad – külm ilm ja Argentina tootmisprognooside vähenemine. Rapsiseemnete hind tõusis nädalaga 0,6 protsenti ja tonn maksab 356,75 eurot.

Venemaa toidueksport kasvas 25 protsenti

Venemaa toidueksport suurenes mullu järsult, mida vedas eelkõige nisu eksport, vahendab Bloomberg.

Venemaa toidueksport kasvas 2017. aastal 25 protsenti, 19 miljardi dollarini. See on kõrgeim tase alates 2012. aastast, selgub Venemaa Ekspordikeskuse andmetest. Peamiselt juhtisid kasvu nisu ja külmetatud kala ekspordi suurenemine. Ka suhkru eksport tõusis järsult.

Maailma suurim nisueksportija on viimastel aastatel oma turuosa suurendanud, sest tootmine kasvab ning hinnad on maailmaturul konkurentsivõimelised. Umbes pool maailma riikides ostavad nisu Venemaalt. Riik püüab praegu ka oma sõltuvust toiduimpordist vähendada, sest lääneriikidele on kehtestatud vastusanktsioonid.

Ekspordimahtude kasvule aitasid kaasa ka kõrgemad nisuhinnad, ütles Moskvas tegutseva konsultatsioonifirma SovEconi konsultant Andrey Sizov.

Nisuturul on Venemaa domineerinud eelkõige müüki Egiptusesse. Riik impordib väga palju nisu, et toita 95 miljonit elanikku. Põhja-Aafrika riigist sai mullu Venemaa toidu suurim importija. Enne kandis seda tiitlit Hiina.

Venemaa nisueksport (miljonites tonnides)
Foto: Allikas: Bloomberg/USDA

Ebasoodne ilm tõstab kakao hinda

Ebasoodne ilm „suurendab muresid“ Lääne-Aafrika kakaotoodangu osas, teatas Rahvusvaheline Kakaoorganisatsioon (ICCO). Aafrika toodang saab tõenäoliselt olema oodatust väiksem. Hooaja lõpuks peaks turul olema siiski ülejääk.

ICCO teatas kolmapäeva õhtul, et globaalne toodang peaks sellel hooajal (17/18) langema 110 000 tonni võrra, 4,64 miljoni tonnini. Kakao puhul algas hooaeg detsembris.

See peegeldas ootusi Aafrika osas, kus tootmine peaks kukkuma 110 000 tonni võrra, 3,52 miljoni tonnini. Mahud peaks langema kõigis suuremates riikides, seal hulgas maailma suurima tootja Elevandiluuranniku puhul, vahendab agrimoney.

„Praegu on Aafrikas kuiv ja kuum ilm, mis on tekitanud kakaokasvatajatele palju muret,“ teatas ICCO. „Osad regioonid on saanud piisavalt vihma ja muld on hea, aga paljudes teistes regioonides on palju muret.“

Kakao hind tõusis nädalaga 5,3 protsenti, 2270 dollarini tonnist.

Kakao hind
Foto: Äripäev AS

Turg siiski ülejäägis

Samal ajal peaks kakao nõudlus suurenema 2017-18 hooajal 86 000 tonni võrra, 4,49 miljoni tonnini. Peamiselt veavad kasvu kakaojahvatajad, kelle tootmisvõimsus on suurenenud.

Sellegi poolest peaks kakaoturul tekkima hooajal 105 000 tonnine ülejääk, mis on siiski tunduvalt väiksem kui varem oodati, teatas ICCO.

USA on naftaturu surve alla pannud

Nädala keskel selgus, et USA naftatootmine tõusis kõigi aegade rekordini, mis on naftaturu uue surve alla pannud, vahendab CNBC.

USA naftatootjad pumpasid eelmise aasta novembris maapõuest keskmiselt välja 10,057 miljonit barrelit musta kulda päevas. Eelmine rekord pärines 1970. aastast, mil pumbati keskmiselt 10,044 miljonit barrelit naftat päevas.

Lisaks sellele prognoosib Rahvusvaheline Energiaagentuur, et 2018. aasta lõpuks saab Ühendriikidest maailma suurim naftatootja. Päevane tootmine peaks selle aasta lõpuks ulatuma 11 miljoni barrelini päevas.

Nädalaga odavnes Brenti toornafta 3,6 protsenti ja WTI kaotas 2,8 protsenti. Kummagi barrel maksis reedeks vastavalt 63,62 ja 60,73 dollarit. Rotterdami 95 bensiini hind tõusis aga 3,1 protsenti, 606 dollarini tonnist.

Autor: Mait Kraun, kaasautor

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960