Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 5. märts 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Parim tulemus sünnib taimekasvatuse ja mesinduse partnerluses

Parim tulemus sünnib taimekasvatuse ja mesinduse partnerluses
Foto: Postimees/Scanpix
Lähenemas on kevad ning koos sellega ka uus taimekasvatusperiood. Selleks ette valmistumiseks toimus 1. märtsil Järvamaal Mäos Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu eestvedamisel mesinduse ja taimekasvatuse koostöö arutelu järjekordne voor. Kaasatud olid põllumehed, mesinikud ja põhilised seotud ametkonnad ning teadlaste esindajad.

„Taimekasvatajatel on veel palju õppida nii taimi tolmeldavatest putukatest kui taimekaitsevahendite varjatud mõjudest. Parima majandusliku tulemuse saame taimekasvatuse ja mesinduse partnerluses. Selleni jõudmiseks on nüüd käivitunud aktiivne koostöö mesinike, taimekasvatajate ja seotud ametkondade vahel,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees, teraviljakasvataja Olav Kreen.

Saadikud nõuavad mesilaste tervise ja taasasustamise strateegiat

Milline on Euroopa meeturg numbrites?

„Tegelikult on mesinik ja taimekasvataja teineteisele vajalikud. Tihedama koostööga saame maksimeerida mõlema poole kasu ning minimeerida võimalikke kahjusid. Mesindus peab olema senisest tihedamalt integreeritud kogu põllumajanduse süsteemi, värskendada tuleb mesinike ja taimekaitsetööde tegijate suhtlemise head tava ehk 10 käsku mesinikule ja taimekaitsetöötajale,“ rõhutas Eesti Mesinduse Koostöökogu koordinaator Mart Kullamaa.

„Mitmed senised probleemid on juba lahendust saamas,“ lisas Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

„Tellimisel on uuring tolmeldajate hukkumise vähendamise võimaluste välja uurimiseks, samuti taimekaitsevahendite väärkasutajate karistuste suurendamine. Lisaks on Põllumajandusamet oluliselt suurendanud oma võimekust ja operatiivsust teemade lahendamisel ja suudab tootjatele olla paremaks partneriks,“ lisas Suu.

Töörühmades arutati nii seni esiletulnud probleeme kui ka nende võimalikke lahendusteid, kuid leiti ka uusi koostöövõimalusi. Käsitlemist leidsid taimekaitsetöötajate koolitused, taimekaitseseadmete tehniline kontroll, taimekaitsetööde järelevalve tõhustamine ning ühine kommunikatsioon.

Arutelu laiemas ringis jätkub juba teisipäeval, 6. märtsil Eesti Maaülikoolis toimuval konverentsil „Kaasaegne taimekasvatus ja mesindus“.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960