OECD: poliitika soodustab sektori uuenduslikkust, tootlikkust ja kestlikkust

OECD: poliitika soodustab sektori uuenduslikkust, tootlikkust ja kestlikkust
OECD: poliitika soodustab sektori uuenduslikkust, tootlikkust ja kestlikkust

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD andis välja raporti, kus keskendutakse põllumajanduse tootlikkuse ja kestlikkusega seotud innovatsioonile Eestis.

Ülevaade tugineb põhjalikule analüüsile ning selles kirjeldatakse Eesti toiduainetööstuse ja põllumajanduse tulemuslikkust ja probleeme ning analüüsitakse, mil määral poliitika soodustab sektori uuenduslikkust, tootlikkust ja kestlikkust. Antud on üldhinnang ning soovitused tulevikuks. Kajastatud on ka ametiasutuste majanduslikku stabiilsust ja kvaliteeti, samuti investeeringute üldisi stiimuleid ning põllumajandusliku innovatsiooni süsteemi Eestis.

Sektor pidevas muutuses

Eesti põllumajandussektor on viimase 25 aasta jooksul läbi teinud märkimisväärse kasvu ja struktuurimuutuse, eriti alates 2004. aastast, mil Eesti ühines Euroopa Liiduga. Põllumajandusliku tootmise ja tootlikkuse suur kasv saavutati suhteliselt väikese keskkonnasurvega, kasutades ära rikkalikke maa- ja veeressursse. Põllumajanduslik tootmine muutus mitmekesisemaks vastusena turu- ja poliitilistele signaalidele, nagu näitab mahepõllumajandusliku tootmise areng. Ent suurem osa tootlikkuse paranemisest leidis aset suuremates põllumajandusettevõtetes; väiksemad põllumajandusettevõtted jäid sageli maha. Peale selle ei ole toidutööstussektor investeerinud sama palju ega kohanenud sama kiiresti nagu põllumajanduslik esmatootmine ning näeb endiselt vaeva seoses suutlikkuse ja konkurentsivõimega, takistades seeläbi uute põllumajanduslike turgude ja toodete arengut.

Muutused eeldavad kiiret kohanemisvõimet

Edaspidi peab põllumajanduslik toidutööstus jätkama kohanemist muutuvate tingimustega, nt suuremad tööjõukulud, ühise põllumajanduspoliitika muutused, mitmekesisem nõudlus ja kliimamuutused, mis toovad kaasa nii võimalusi kui ka probleeme. Näiteks võib vajadus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid mõjutada loomakasvatust ja rohumaid. Reageerimine nõudlusele mitmekesiste ja tervislikumate toodete järele võib olla võimalus välja töötada uusi tooteid ning parandada Eesti põllumajandusliku toidutööstuse konkurentsivõimet. Et hiljutisi kasvumäärasid kestlikult säilitada, tuleb teha lisauuendusi ja -kohandusi.

MAKi toetustest abi

Tänu ühisele põllumajanduspoliitikale ja sealsetele vahenditele, on meie põllumajandustootjal võimalik teha investeeringuid tootmisesse, et suurendada tootlikkust ning vastata ELi keskkonnaalastele ja muudele õigusnormidele, piirates ühtlasi turumoonutusi. Samuti edendavad teatavad poliitikameetmed keskkonnahoidlikumaid tootmisviise, mis aitavad muuta põllumajanduse keskkonnategevuse tulemuslikumaks. Ent kohalikul tasandil on veel mõni täiustamist vajav valdkond ning kliimamuutused võivad loomakasvatussektori puhul tekitada konkreetseid probleeme. On oluline, et põllumajanduspoliitika esitaks ka edaspidi sektori pikaajalise perspektiivi, milles tunnistatakse vajadust parandada keskkonnategevuse tulemuslikkust, säilitades ühtlasi tootlikkuse kasvu.

Rohkem koostööd ja innovatsiooni

Eesti põllumajandusliku innovatsiooni süsteem peab muutuma kaasavamaks ja reageerivamaks, et aidata kaasa edasisele kestlikule tootlikkuse kasvule. Seni on sel olnud tähtis roll nende riigisiseste ja imporditud tehnoloogiliste ja muude uuenduste leviku soodustamisel, mis aitavad kaasa kestlikule tootlikkuse kasvule. Eesti elanike head haridussaavutused on viljakas pinnas uuendustele ja majanduskasvule. Eesti riiklik teadustegevus on heal tasemel, sealhulgas toidutööstuses ja põllumajanduses, kuid eraettevõtete toetus on vähene. Valitsusel on otsustav roll uuendustegevuse juhtimisel ja innovatsiooni puhul kasutatakse endiselt suures ulatuses ülevalt-alla-lähenemist. Sidusrühmade aktiivsem osalemine Eesti põllumajandusliku innovatsiooni süsteemis ning tugevam koostöö riigi- ja erasektori vahel riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil aitaks süsteemil rohkem vajadustele vastata. Erainvesteeringuid ja poliitikat käsitlevate otsuste tegemisel on esmatähtis parem teave sektori probleemide ja võimaluste kohta.

Ettevõtlus on soositud

Üldine poliitiline ja regulatiivne keskkond enamasti toetab investeeringuid. Hästi toimivad riigiasutused on ELi raames välja töötanud selged õigusnormid ja põhjalikud programmid. Väikese majandusena on ühisturuga ühinemine toonud palju kasu, mis tuleneb kaubandustegevusest ja investeerimisest. Peale selle soosib poliitiline keskkond ettevõtlust ja investeerimist eriti tänu tugevale makromajanduslikule vundamendile, vähestele OECD standarditega kehtestatud regulatiivsetele tõketele ning hästi väljaarenenud finantsturgudele.

Maapiirkodade infrastruktuur vajab täiustamist

Taristu täiustamine aitas inimesi turgudega kokku viia ning teavet ja teenuseid pakkuda, et parandada põllumajandusliku toidutööstuse tootlikkust ja tasuvust. Taristu arendamine ja säilitamine jätkub ELi struktuurifondidest saadavate märkimisväärsete toetuste abil. Üha enam on Eesti taristuinvesteeringute eesmärk muu hulgas parandada keskkonnasäästlikkust taastuvenergia pakkumise või ressursisäästliku tehnoloogia arendamise kaudu. Ent taristu ja teenuste pakkumine kaugel asuvates maapiirkondades on endiselt probleem, mis vajab uudseid lahendusi, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaudu.

Sektoris napib töökäsi

Tõsine ja üha suurem probleem toidutööstuse ja põllumajanduse jaoks on inimeste ligimeelitamine ja hoidmine, seda enam, et maapiirkonnad seisavad silmitsi tööjõu ja oskuste nappusega. Olemas on mehhanismid, mis aitavad põllumajandusega seotud haridusel ja koolitusel vastata üha suurenevale nõudlusele oskustöötajate järele, nt tulevaste tööjõuvajaduste jälgimine.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised