Mahetoetuste vähendamine seab kahtluse alla Eesti mahesektori arengu

Mahepo?llumajandusmaa pindala ja mahetootmisega tegelevate ettevo?tete arv.
Mahepo?llumajandusmaa pindala ja mahetootmisega tegelevate ettevo?tete arv.

Veebruari alguses teatas Maaeluministeerium, et eelmisel aastal tekkinud eelarvepuudujäägi tõttu vähendatakse märgatavalt mahepõllumajandustoetuseid. Mahepõllumajanduse Koostöökogu kohtus maaeluministriga, et arutada võimalusi olukorra parandamiseks. Koostöökogu on seisukohal, et toetuste vähendamine seab küsimärgi alla Eesti mahesektori arengu, sest selle tulemusel võib hakata tasapisi vähenema nii mahepind kui -toodang.

„Maheturg on kõikjal maailmas, eriti aga Euroopas kiiresti kasvav turg, suurenedes üle 10% aastas. Samal ajal on peaaegu kõikides ELi riikides mahetoetuste määrad Eesti omadest suuremad. Turu arengu eelduseks on aga elujõuline ja kasvav mahepõllumajandus – kui me Eesti tootjate toetusi veelgi vähendame, seame oma tootjad veel ebavõrdsemasse turusituatsiooni,“ ütles Merit Mikk Mahepõllumajanduse Koostöökogust pressiteates.

„Mahetoetuse maksmise põhjuseks nii meil kui ka mujal on eelkõige mahetootmisega kaasnevate avalike hüvede pakkumine keskkonna ja looduskaitse, loomade heaolu toetava ning pestitsiidi- ja GMO-vaba toidu näol. Arvestades kogu Eesti toiduainete, sh tooraine tootmise väikest mahtu, on Eestil potentsiaali just kõrgema lisandväärtusega turul – nagu seda on ka maheturg. Seepärast ei ole kuidagi loogiline ega aktsepteeritav, et ühest otsast püüdleme justkui puhtama Eesti ja kõrgema lisandväärtusega tootmise poole, aga teisest otsast pidurdame seda protsessi.“ 

Eilsel kohtumisel maaeluminister Tarmo Tammega tutvustas Mahepõllumajanduse Koostöökogu mahesektori olukorda ja esitas oma arvamused mahetoetuse osas. Ministrile esitatakse detailsemad ettepanekud lähiajal. 

Mahepõllumajanduse Koostöökogu leiab, et mahepindade ning tootmismahu kasvu ei tohi pidurdada toetuste vähendamisega. Mahepinna kasvu tuleb hoopis soodustada ning sektorisse sisenejad tuleb vastu võtta. Maaelu Arengukavas sätestatud mahepinna sihttase tuleb vastavusse viia tegeliku olukorraga, mis aitaks kaasa ka Vabariigi Valitsuse poolt aasta tagasi algatatud mahemajanduse tervikprogrammis sätestatud eesmärkide täitmisele. Tervikprogrammi eesmärkides tuuakse välja ka Eesti puhtast keskkonnast tuleneva konkurentsieelise kasutamine ja seeläbi mahetootmise arendamine ning mahetoodete ja -teenuste ekspordi suurendamine.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu teeb Maaeluministeeriumile olukorra lahendamiseks omapoolse pöördumise: 

  • Suurendada MAKis mahetoetuse 2020. aastaks seatud sihttaset 200 000 hektarini.
  • Leida selle sihttaseme toetamiseks rahalised vahendid.
  • Jätkata alustavatele mahetootjatele toetuse maksmisega, et vältida sektori arengu pidurdumist.
  • Ka varasemad mahetoetused ei kata mahetootmisega kaasnevat tegelikku saamata jäänud tulu ja lisakulutusi, mis maheda majandamisviisiga kaasnevad – vähendamine suurendaks seda veelgi. Kui võrrelda mahetoetust nt keskkonnatoetuste ja loomade heaolu toetustega, siis on mahetootmisega seonduvad nõuded ja piirangud oluliselt suuremad, kuid toetus pole kaugeltki samas proportsioonis suurem ja selle vähendamine suurendab veelgi ebavõrdsust. 
  • Mahepõllumajanduse Koostöökogu soovib olla riigile partneriks, et vaadata üle mahetoetuste reeglid, et vähendada võimalust nendega manipuleerida.

HEA TEADA

Mahepõllumajandus on Eestis seni järjepidevalt arenenud. 2017. a oli mahepõllumajandusmaad ligi 200 000 ha, mis tähendab, et 20% Eesti põllumajandusmaast on mahe. Viimastel aastatel on mahepõllumajandusmaa pindala suurenenud keskmiselt 8% ja mahetootjate arv 7,5%. Samuti kasvab mahetoodete töötlemine ja turustamine, sh eksport. Töötlejate arv on viimase kahe aastaga suurenenud ligi 1,5 korda ja ekspordimahud hinnanguliselt 1,6 korda. Järjest rohkem on mahetoitu väärtustavaid tarbijaid.

Mahetootmine soodustab elurikkuse säilimist põllumajandusmaastikes, aitab tagada hea veekvaliteedi, sest toitainete leostumine mahetootmisel on väike, samuti ei kaasne sellega mulla ning pinna- ja põhjavee saastumine pestitsiididega. Aeglustub ka kasvuhoonegaaside emissioon.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu on maheorganisatsioone ühendav katusorganisatsioon, kuhu kuulub 16 liiget: MTÜ Eesti Biodünaamika Ühing, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, MTÜ Harju Mahetootjate Ühing, MTÜ Hiiumahe, MTÜ Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, TÜ Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, MTÜ Virumaa Mahetootjad, TÜ Wiru Vili, MTÜ Eesti Maheteravili, MTÜ Mahetootjate Nõu- ja Jõukoda, MTÜ Mahe Lambakasvatuse Klaster, MTÜ Liivimaa Lihaveis ja MTÜ Maheklaster.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised