Läti metsaomanikud proovivad turberaietega kätt

Läti metsaomanikud proovivad turberaietega kätt
Läti metsaomanikud proovivad turberaietega kätt

Metsaühistute ja Erametsakeskuse esindajad käisid möödunud aasta lõpus Erasmus+ projekti FEEC raames tutvumas meie lõunanaabrite lätlaste metsandusega.

Programm oli tihe, näiteks käidi külas maaelu nõustamiskeskuses, tutvuti Fortumi kombijaama tööga Jelgavas, samuti kohaliku keskkonnaametiga ja vääriselupaikade inventuuri edenemisega Läti metsades. Kõige sisukamat metsakasvatuslikku arutelu pakkusid metsameeste jaoks turberaiete katsealad.

Annan järgnevalt ülevaate mõnest huvitavamast raiepraktikast, mida saime näha WWF-i (Maailma Looduse Fond) näidisalal ja metsaühistu L.V. Meþs liikmete metsades. Üldjoontes on Eesti ja Läti metsad väga sarnased ja analoogseid tööalasid leidub ka Eestis. Mullu septembris vastu võetud Metsaseaduse muudatused võiksid aga täiendavalt soosida taoliste majandusvõtete kasutamist ka meie metsades. Seetõttu oli huvitav näha, millised on lätlaste kogemused turberaiete kasutamisel.

Valikraiete plussid ja miinused

WWF-i Kalna Gavies katsealadel saime esiteks ülevaate valikraiete plussidest ja miinustest. Valikraie võiks metsaomanikule meeldida, kuna sel viisil majandades on kinnistu pidev väärtus kõrgem - välditakse lageraiejärgset metsata metsamaad. Samuti on üldjuhul väiksemad uuenduskulud, sest tavaliselt piisab uue metsa kasvama hakkamiseks looduslikust uuendusest või sellele kaasa aitamisest. Kuna valdavalt raiutakse sellistel aladel just kõige väärtuslikumat küpset puud, võib ka keskmine müüdava tihumeetri hind kujuneda kõrgemaks. Lisaks pakub valikraiega majandatav mets ka rohkem erinevaid kõrvalväärtusi.

Samas on valikraiet keeruline rakendada metsas, kus seda varem tehtud pole ja metsades, mille liigiline koosseis seda ei võimalda. Näiteks ei ole valikraie hea valik hall-lepikus või küpses kuusikus.

Ohuks võib valikraie puhul olla nii liiga tugev raiekraad kui ka liiga vähene raie. Liialt tugeva raie korral tekib sama efekt, mis liiga intensiivse harvendusraie korral. Sel juhul jääb metsa alles liiga vähe puitu ning metsa tootlikkus saab tugevasti kannatada. Liialt väikese mahuga raie korral kasvab aga metsa kahjustamise oht. Sel juhul käiakse masinatega metsas tihedamini, näiteks võib raieintervalliks 10 aasta asemel kujuneda 5 aastat. Paraku kaasneb iga korraga, kui metsas töid teha ka täiendav kasvavate puude ja pinnase kahjustamise oht. Samuti suurenevad sel viisil majandades metsa ülestöötamise kulud.

Valikraiet saab metsas teha sagedamini, kui harvendusraiet. Seega on alles jäävate puude ning pinnase vigastamise oht suur ja selle osas tasub olla äärmiselt ettevaatlik.

Põhilisteks vigadeks, mida lätlased valikraiete teostamisel tähele on pannud, on alusmetsa täielik eemaldamine (nii hävitatakse ka järelkasv) ning kogu surnud puidu eemaldamine. Näiteks kuiv männik on üpris liigivaene keskkond. Kui sellises metsas eemaldatakse surnud puud, kaotatakse ka üks valikraie põhilisi looduskaitselisi väärtusi.

Katsetatakse erinevaid raiemeetodeid

Ringkäigul metsas näitas kohalik metsaomanik paari ala, kus ta oli teinud valikraiet. Kuna raied olid nii värsked, ei olnud seal veel võimalik uuenduse kohta järeldusi teha. Ühes umbes 70-aastases kuusikus oli ta aga proovinud teha paari puu suuruseid häile ja lootis nende häilude uuenemist noorte puudega. Paraku olid need ilmselt liiga väikesed, sest raiutud alal oli uuendust umbes sama palju kui vana metsa all.

Kohaliku metsaühistu L.V.Meþs liikmete metsades tutvusime veerraietega. Küpses männikus oli umbes 10 aasta eest lageraie korras raiutud 1 puu laiused ja 2-3 puu pikkused veerud. Sama suured metsatükid olid esialgu kasvama jäetud. Peale raiet tehti aladel maapinna mineraliseerimine, mis andis hea kasvupinnase kõrval kasvama jäänud metsaosadest pärit puuseemnetele.

Raiutud alad on väga edukalt uuenenud, nüüdseks on seal sirgumas juba 10 aastane mets tihedusega u 30 tuhat puud hektaril. Hiljuti raiuti ka esialgu kasvama jäetud metsaosad, kuhu jäeti alles vaid 1-2 seemnepuud ühe langi kohta. Nende alade uuenemise edukust näitab aeg.

Katsetatakse erinevaid raiemeetodeid
Katsetatakse erinevaid raiemeetodeid

Lisaks turberaiete katsealadele külastasime ka nooremaid metsi, kus oli tehtud harvendusraiet. Kaasikus ja männikus nägime pilti, mida oli hea vaadata. Töövõtted olid sarnased Eesti metsades kasutatavatega ja nende põhimõtted küsimusi ei tekitanud. Kuusikus läks see-eest pilt huvitavamaks, sest puud olid kasvama jäetud väga hõredalt. Eelkõige suure põdrakahjustuse ohu tõttu kohtab Eesti kuusikutes nii kõva harvendust väga harva. Samas märkasime lätlaste kuusiku serval ka jahipukki, ehk suudetakse seda kuusikut edukalt kasvatada hoopis püssiga…

Külastasime ka nooremaid metsi, kus oli tehtud harvendusraiet
Külastasime ka nooremaid metsi, kus oli tehtud harvendusraiet

Lätis mainiti mitu korda, et nad kadestavad Eesti metsanduse arengut. On ju ka nende raiemaht kolmandiku võrra suurema metsamaa pindala juures meiega samal tasemel. Meie nägime aga Lätis uuenduslikke töövõtteid, mida hakkas enam soosima ka meie värske Metsaseadus. Küllap on meil selles valdkonnas naabritelt omajagu õppida.

Allar Luik
Läänemaa Metsaühistu metsakasutuse spetsialist

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Kõo Agro otsib TERAVILJA OSTU- JA MÜÜGIJUHTI

KÕO AGRO OÜ

25. aprill 2018

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

Uudised