John Deere’i strateegiajuht: turg on tipptehnoloogia kasutamiseks valmis

John Deere tehnoloogilise innovatsiooni strateegia üksuse juhataja Thomas Engel
John Deere tehnoloogilise innovatsiooni strateegia üksuse juhataja Thomas Engel

Baltic Agro korraldatud põllumajanduskonverentsil Tartus oli üheks teemaks see, kuidas viimase 100 aasta jooksul on põllutöömasinad muutunud digitaalseks ja millised võimalused on tehnoloogia areng loonud põllumeeste igapäevase töö lihtsustamiseks.

John Deere tehnoloogilise innovatsiooni strateegia üksuse juhataja Thomas Engel rääkis tehnoloogia arengust ja suundadest, näiteks erinevatest juhtimislahendustest, autonoomsetest masinatest ja  täppispõllumajandusest läbi John Deere’i kogemuse.

„Põllutöömasinate tootja John Deere on juba 180 aastat vana. Ettevõte sai alguse samanimelisest mehest, kes oli sepp. Et mehel oli vaja atra, mis sobiks kivisele pinnasele, tuli tal see ise teha,“ rääkis firma algusest Thomas Engel. „Väärikus, kvaliteet, pühendumus ja innovatsioon – need olid väärtused, mille sepp John Deere oma tegevuses aluseks võttis ja neid väärtusi kandis edasi tema loodud firma.“

Thomas Engel rääkis lahti John Deere ajaloo erinevad etapid. „Meie esimene traktor tuli müügile täpselt 100 aastat tagasi. 1940datel hakkasime välja töötama iseliikuvaid masinaid. Vähem kui 50 aastat tagasi tulid turule traktorid, millel olid kabiinid – see on oluline teetähis. 2000.aastate alul hakati arendama täppispõllumajanduse süsteeme, hakati kasutama GPS-süsteeme. Kümme aastat hiljem tegime me algust integreeritud lahendustega, kus masinad suhtlevad omavahel ning kogu tegevus on omavahel koordineeritud ja nüüd viimased kolm aastat oleme jõudnud etappi põllumajandus 4.0. See tähendab seda, et kõik süsteemid on omavahel ühendatud läbi n-ö pilvesüsteemide, läbi edasimüüjate ja loomulikult on põllul liikuvad masinad samuti omavahel ühenduses,“ rääkis arengutest Engel.

Engeli sõnul saab pidada GNSS sateliitvõrkude kasutamisele võttu tuleviku põllumajanduse võtmesõnaks. „Nii oleme arendanud 1990.aastatel NavCom tehnoloogiaid. Peale seda tuli meil töösse StarFire vastuvõtja ja selle parandussignaali arengusse oleme ka palju panustanud, seda selleks, et andmed muutuks palju täpsemaks. Tegeleme veel ka näiteks Galileo sateliitsüsteemide andmete kasutamise võimalustega,“ rääkis ta firma arenguetappidest.

Aastal 2002 viis firma sisse automatiseeritud juhiabisüsteemid, esmalt erinevatel traktoritel ja nüüd ka muudel seadmetel. „Nüüd on need kõikidel John Deere seadmetel ja seda peetakse juba standardiks, sellega ollakse harjunud ja neid seadmeid kasutatakse. Ettevõtja võib masinasse istudes jälgida muid olulisi asju, sest masin suudab kõigega iseseisvalt hakkama saada. Aasta-aastalt on kogu süsteem muutunud põhjalikumaks, on tehtud palju uuendusi, eesmärgiks on saada võimalikult täpne lahendus. Viimaste lahenduste täpsusaste on juba 2 sentimeetrit,“ ütles Engel ja oli rõõmus, et integreeritud AutoTrac süsteem on võetud põllumeeste poolt väga hästi vastu.

Kui põllumehel ei ole võimalik osta uut, tipptehnoloogiaga masinat, siis pakub John Deere AutoTrac Kontrolleri lahendust  ja universaalset AutoTrac süsteemi. „Viimased lahendused sobivad siis ka mitte John Deere masinatele ja on veidi aeglasemad ja väiksemate võimalustega,“ lisas Engel.

Thomas Engel jagas meie põllumeestele erinevaid nippe, kuidas just nende vanemate masinatega on võimalik efektiivselt majandada ja kõiki tänapäevaseid tehnilisi lahendusi ära kasutada.

Erinevad robotid on juba olemas - miks pole turul täiesti autonoomseid sõidukeid? 

Engel arvas et see, et meie põldudel töötaks täiesti autonoomsed masinad on vaid aja küsimus, kuigi kõike ei ole võimalik autonoomsete masinatega siiski teha. „Kui vaadata teadusuuringuid, siis on näha, et erinevaid põlluroboteid on viimase kümne aasta jooksul mitmeid tehtud ja neid saab juba turult ka osta. Näiteks Deepfield Robotics’i robot, mis maksab 250 000 eurot,“ rääkis Engel.

Ta lisas, et ka Fendt-i põllurobot on mõne aasta pärast müügil. „Fendtil on plaan hakata neid müüma mitte ühe, vaid mitme kaupa, sest näiteks 12 robotit külvavad 1 tunni jooksul 1 hektari maisi ja siis tuleb jälle masina akusid laadida. Igal juhul on robotid tavaliselt mõeldud mingi kindla põllutöö tegemiseks, nagu külv või rohimine ja ma ei näe siin erilist eelist traktoritele.“

Turult leiab ka autonoomseid traktoreid, näiteks CASE on ühe sellise tootnud ja Kubota pakub isegi väikest kombaini, ka on olemas näiteks riisi istutamisseade. Neid alles testitakse ja neid veel osta ei saa.

John Deere on arendamas oma mudeleid. „Meil oli juba 2003. aastal Agritechnica messil esitluses kabiinita autonoomne masin. Lisaks on meil veel üks traktor testimisel. Ehk ma tahan öelda, et see tehnoloogia pole väga uus, see on olemas juba 15 aastat,“ rõhutas Engel.

Takistuseks, miks neid masinaid turul pole on see, et need masinad ei ole siiski 100% autonoomsed. „Mingil juhul ei ole kasu vaid autonoomselt põllul sõitvast traktorist. Asja muudavad keeruliseks haakeriistad, mis võivad kuhugi kinni jääda või katki minna. Kulud, mida hoiame kokku juhi ja kabiini ära kaotamisel, ei korva kulusid, mille peame tegema erinevatele anduritele ja lisaseadmetele. Need olid kulukad 10 aastat tagasi, praegu on nende hinnad õnneks odavamaks muutunud. Odavnenud on ka tarkvara. Samas on probleem, et enamus andureid on mõeldud sõiduautodele ja need ei tööta iga ilmaga põllumajanduses. Veel lisanduvad juriidilised ja logistilised probleemid. Ka kaheldakse nende lahenduste töökindluses ja ohutuses. Üks oluline teema on ka see, kuidas anda masinatele energiat, kas kasutada akusid või on mingi muu lahendus olemas,“ selgitas Engel ja tõi näiteid erinevatest lahendustest, mis on John Deere’l juba katsetusel.

Hetkeprobleemiks andmete kasutusoskus

Thomas Engel rõhutas, et kui me kasutame juba tipptehnikat, siis üheks murekohaks on siin oskus kasutada erinevatelt süsteemidelt saadud andmeid, mida on liiga palju ja need on raskelt mõistetavad. „John Deere on oma arendustegevuses loonud süsteemi FarmSight. Selle lahendusega ei seisne kõik üksnes tehnoloogias, vaid tegemist on täieliku paketiga, mis tagab masinate parima kasutamise tööaja, üleüldise masina jõudluse ja kütusesäästlikkuse suhtes. Samal ajal võimaldab see ettevõtet paremini juhtida, sest kogub ja säilitab vajalikke andmeid. See aitab põllumehel lihtsustada tööd ja vältida seisakuid kõrghooajal, kuid ennekõike aitab see säästa aega ja raha. Uutel masinatel on läbi selle lahenduse võimalik näiteks see, et hooldust pakkuv firma saab enne tegeliku masina hoolduse tegemist laadida alla kaugteenuse tööriistade abil veakoodid ja neid analüüsida,“ sõnas Engel.

Põllumees on digiarenguks valmis

Engeli sõnul on oluline pakkuda uusi tehnoloogilisi lahendusi siis, kui turg on selleks valmis ja tundub, et ollakse. „Hetkel teeme suurt tööd integreeritud lahenduste väljatöötamiseks. Need lahendused peavad olema lihtsad ja töökindlad ning põllumees peab olema võimeline neist asjust ise aru saama,“ lausus ta.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

Uudised