Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 23. märts 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskkonnaagentuur: valmis igaks ilmaks

Keskkonnaagentuur: valmis igaks ilmaks
Foto: Keskkonnaagentuur
Igal aastal 23. märtsil tähistatakse üle maailma meteoroloogiapäeva - mitte ainult professionaalide, vaid ka lihtsalt ilmasõprade seas. Keskkonnaagentuur tähistas seda traditsiooniliselt Tallinnas konverentsiga, mille selleaastane läbiv teema oli „Valmis igaks ilmaks“.

Sel aastal keskenduti oma esinejate, ettekannete ja käsitletavate teemadega ilmahoiatuste temaatikale. Arutleti, kuidas mõjutavad ilmahoiatused inimesi oma vara kaitsel, liikluses ning igapäevatoimingutes. Ja kuna meediapilt on muutunud kirjuks, siis millist ilmainfot peaks tähele panema ning millist infokanalit usaldama?

„Avalikkuseni jõuab meedia vahendusel palju erinevaid ilmaennustuste allikaid, mida armastatakse tsiteerida ja vahendada. Olulisim siinjuures on aga küsimus, kes millise info eest vastutab? Kui tsiteerida võib mistahes allikaid, siis ametlik hoiatuste info saab tulla vaid ühest kohast - meie Riigi Ilmateenistuse spetsialistidelt.“ rõhutas avasõnavõtus asutuse rolli Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

Ala sõnas, et Eesti ilma ei saa enam ammu vaadelda muust maailmast eraldiseisva osana, tahes-tahtmata oleme muutunud globaalse süsteemi üheks osaks, mida mõjutavad kaudselt kõik suuremad looduskatastroofid, tormid või muud ekstreemsed ilmastikunähtused.

Et ilmahuvilised ühtse rusika ja hääletoruna tugevamalt kokku koondada, toimus konverentsi raames ka Eesti Meteoroloogia Seltsi asutamiskokkuleppe sõlmimine. Eesti Meteoroloogia Seltsi peamiseks eesmärgiks on kokku tuua erinevad sõltumatud osapoolsed ning nad omavahel paremini kommunikeerima panna.

Mitmete esinejate ettekannetest (Ly Jõhvik Seesam Kindlustusest, Viktor Saaremets  Päästeametist, Kristjan Duubas Maanteeametist) jäi ühtse mõttena kõlama ilmahoiatuste temaatika, mille osatähtsus igapäevaelus iga aastaga aina kasvab. Kõlama jäi tõdemus, et avalikkus ei kipu sageli ilmahoiatustesse tõsiselt suhtuma – et hoiatus ka päriselt kohale jõuaks, on vaja esimest õnnetust, mis sõnumi reaalsusega ära seoks. Kuidas seda vältida ning milline roll on seejuures kanda massimeedia kanalitel, aitas lahata meediaekspert Indrek Treufeldt.

Riigi Ilmateenistusel on ohusõnumite edastamiseks kasutusele võetud kolme erineva värvidega tähistatud hoiatuste tasemed, millele vastavalt eri ametkondi või avalikkust informeeritakse. Ilmahoiatuste kriteeriumidega saab tutvuda ilmateenistuse kodulehel

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960