Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 28. märts 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuring tuvastas mesilaste ensüümid, mis määravad tundlikkuse neonikotinoidide suhtes

Uuring tuvastas mesilaste ensüümid, mis määravad tundlikkuse neonikotinoidide suhtes
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Exeteri ülikooli, Rothamstead Researchi ja Bayeri ühine uuringus leiti mesilaste ja kimalaste ensüümid, mis määravad putukate tundlikkuse erinevate neonikotinoidsete insektitsiidide suhtes.

„Kaasasündinud taluvusele kaasa aitavate mehhanismide tuvastamine aitab meil ja reguleerivatel asutustel paremini aru saada, miks on teatud insektitsiidid mesilastele suurel määral ohutud,“ sõnas dr Ralf Nauen, Bayeri putukatoksikoloog ja uuringu juht. „Lisaks saame uuringust saadud teadmisi kasutada nende oluliste kaitsesüsteemide tahtmatute, näiteks paagisegude sünergiliste efektidega ühendite põhjustatud blokeerimisega kaasneda võivate kahjulike mõjude ennustamiseks ja ennetamiseks.“ Nauen on kindel, et uuringu käigus omandatud teadmised ja vahendid edendavad innovatsiooni ning parandavad Bayeri võimet arendada selektiivseid putukatõrjevahendeid.

Ajakirjas Current Biology avaldatud uuring kannab pealkirja „Molekulaarsed tegurid, mis mõjutavad mesilaste tundlikkust neonikotinoidsete putukatõrjevahendite suhtes.“

Need teadmised on väärtuslikud ajal, mil eriti Euroopas on uute insektitsiidide registreerimine aina raskem. Lõpptulemusena on see areng kahjulik põllumeestele, kes ei saa oma põlde ründavaid kahjureid kontrollida, mis raskendab toidu tootmist. Kahjuks kannatab nii ka keskkond, kuna ebaefektiivne tootmine nõuab laialdasemat maakasutust.

Kõigi turule toodavate putukatõrjevahendite puhul on nende ohutus müüginumbritest tähtsam. Sellest hoolimata on neonikotinoidsete insektitsiidide ohutus mesilastele vastuolulist arutelu põhjustanud teema, mis viis 2013. aastal Euroopa Liidus kolme mesilasi ligi tõmbava ühendi taimedel kasutamise keelustamiseni. Mida ütleb teadus? Üldiselt seda, et 19 insketitsiidi 20st parimast on toksilised. Samas on isegi neonikotinoidide klassi ühendid erineva toksilisuse astmega.

Turule jõudmise hetkeks on iga taimekaitsevahend keskmiselt maksma läinud 286 miljonit USA dollarit ning nõudnud 11 aasta jagu teadus- ja arendustööd, et saavutada kõrgeimad võimalikud ohutus- ja tõhususstandardid. Uute teadmiste abil saab laialdaselt kasutatavate ja tolmeldavatele mesilastele ohutute putukatõrjevahendite arendamise tõhusamaks muuta.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960