Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 3. aprill 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põllumajanduslogistika: mäng tuhande muutujaga

Põllumajanduslogistika: mäng tuhande muutujaga
Foto: Baltic Agro AS
Logistika põllumajanduses on tõeline väljakutse, sest väga lühikesel ajaperioodil tuleb liigutada kaupu väga suurtes kogustes, suhelda väga paljude erinevate klientidega ning tagatipuks on võimalus, et ilm kogu protsessi tuksi keerab, meie kliimas äärmiselt suur, kirjutab Äripäeva Logistika erileht.

“Kui viljalaev on sadamas, peame suutma vedada 8 päevaga 65 000 tonni teravilja, käigus on kuni 150 veokit, mis liiguvad 5minutiliste intervallidega 20 erinevast laost üle Eesti sadamasse. Sellise protsessi käivitamine eeldab tohutut eeltööd, kuid põllumajanduses on kõikide muutujate ette ennustamine sisuliselt võimatu,” tõdes Baltic Agro endine logistikajuht Anti Laiv Pärnus toimunud tarneahelakonverentsil. Tema sõnul on Eestis tulnud ette olukordi, kus laev pidi olema ees kolm nädalat, sest vihmaga polnud võimalik seda vilja täis vedada.

Lisaks ilmataadile on põllumajandussektoris veel palju teisigi muutujaid, mida pole võimalik ette ennustada. “Kui ettevõttel on paar-kolm suurt strateegilist partnerit, on asi lihtne, kuid ostes kaupa paljudelt erinevatelt põllumeestelt, on tegemist väga suure seltskonnaga, kus on palju erinevaid hoiakuid, töössesuhtumisi ja emotsioone.

Pole harvad olukorrad, mil talunik helistab ja teatab, et panin just kuivati seisma, tulge viige ära,” tunnistas Laiv, kelle sõnul on sellistes olukordades väga keeruline logstikat korraldada.

Efektiivne logistika võtmeküsimus

Laivi sõnul on oskuslik logistika korraldaminesellistel perioodidel võtmeküsimuseks ning nagu näitab tema isiklik kogemus, mõne olulise tarneahela lüli optimeerimine tõi ettevõttele 200 000 kuni 300 000 euro suuruse kokkuhoiu. “Probleeme oli mimeid. Esiteks puudus veotellimustes terviklik ülevaade. Sellega tegeles palju inimesi, meie müügiinimesed, logistik, kliendid ise otsisid transporti jne. Kuna hooajal teeme koostööd 50–60 erineva veofirmaga, juhtus olukordi, kus näiteks Tamsalu laost vedasime ühe autoga vilja laevale, teise autoga tõime aga samasse lattu vilja sisse. Selle asemel, et viia see otse laeva,” meenutab Laiv, kelle sõnul polnud ka vedude hinnastamine mõistlik.

“Kuna suuremad sadamad asuvad Eestis põhjaosas, on tervailjaveol logistika lõunast põhja ja ehkki meil on ka endal liigutada kaupu vastupidises suunas, puudus ettevõttel tervikpilt, et mõlemad suunad saaksid koormatega täidetud. Sageli oli olukord, mil tagasiteel võttis vedaja põhja poolt kaasa hoopis teiselt tellijalt koorma killustikku, tõi selle lõunasse ning küsis ka temalt edasitagasi täishinna. Ehk vedajatele maksti topelt,” tõdes Laiv.

Probleemiks oli ka see, et hooajal tegeles logistika koraldamisega 15 inimest, info liikumine oli hajutatud. “Mõni klient teatas tund aega ette, et panin kuivati seisma, tulge järele. Hullem kui taksoteenus. Juhtus ka seda, et klient tellis meilt veo, samal ajal tuli naabrimees Mati oma veokiga ja ütles, et mul hetkel aega on, viin ise ära. Lõpuks läks nelja auto asemel kohale kuus autot ning meie pidime selle kõik kinni maksma. Me ei kontollinud olukorda.”

Lahenduseks lülide optimeerimine

Lahenduseks oli Laivi sõnul see, et muudeti kogu tellimuste protsessi ning veotasu maksmise põhimõtteid. “Vastusurve oli suur, kuid lõpuks said kõik aru, et me ei saa maksta oma kaupade vedamise eest topelthinda. Kogu logistikaga hakkas tegelema üks inimene, kelle kätte koondusid kõik veotellimused. Ta nägi kõiki tellimusi ja seda, kus mingi auto vabanes. Ta sai hakata operatiivselt saatma lähima vaba auto uut tellimust täitma ja kogu protsess muutus oluliselt operatiivsemaks ja efektiivsemaks,” rääkis Laiv ja lisas, et see aitas lahendada kohe ka teise probleemi ehk täita autod oma kaubaga mõlemas suunas ning vältida selle läbi veoteenuse eest topelt maksmist.

Kõik tellimused hakkasid käima läbi  Baltic Agro ning kui klient ise naabrimehelt veo tellis, siis seda enam kinni ei makstud. “Paar näitlikku “poomist” sai ära tehtud ja asi läks üsna valutult tööle. Kolm aastat hiljem mõistavad juba kõik, et mõistlik ja mugavam ongi suhelda ühe logistikuga, kes otsib talle masina ning kellel on ülevaade, millal ja kui palju koormaid saab ära vedada,” tõdes Laiv, kelle sõnul käis kõigi nende uuendustega kaasas ka IT-arendus.

“Vanastid olid peamisteks töövahenditeks telefon, pastakas ja Exceli tabel, tellimuste edastamine oli kohmakas. Autojuhid ei teadnud, kus on järgmine koorem enne, kui oli koorma maha pannud ja siis telefoni teel järele uurinud. Nüüd edastatakse kõik tellimused autojuhi mobiilseadmesse, tal on kogu aeg järjekord ees ja seisakuid ei teki.

Saame jälgida koormate liikumisi reaalajas ning ka klient teab, millal auto kohale jõuab,” rääkis Laiv, kelle kokkuvõtlik sõnum oli see, et tuleb võtta endale julgus midagi muuta. “See ei ole mõistlik mõtteviis, et midagi tehakse ainult sellepärast nii, et juba 20 aastat on niimoodi tehtud. Eriti logistikas ja tarneahela juhtimises ei päde selline mõtteviis kohe üldse.”

Loe täismahus artiklit Äripäeva logistikauudiste veebist

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960