Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 4. aprill 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

KATSE: Vizurast on abi

KATSE: Vizurast on abi
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Suurema lämmastiku osakaalu juures toimub muude toitainete omastamine paremini, selgub Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi poolt läbiviidud vedelsõnnikule ja biogaasi digestaadile mõeldud lämmastikinhibiitori Vizura mõju uurivast katsest.

Viimastel aastatel on järjest olulisemaks muutunud vajadus vähendada lämmastik- ja ka fosforväetiste kasutamise mahtu, samal ajal suurendades nende efektiivsust, et väheneks põllumajanduslik hajureostus ning kasvuhoonegaaside voog põllumajandusest.

Põllumeestel pole võimalik muuta peamisi dilämmastikoksiidi (N2O) lendumist ja toitainete leostumist põhjustavaid tegureid nagu temperatuur, sademete režiim ja mulla tüüp, kuid nad saavad erinevate maaharimisvõtetega kasvõi osaliselt mõjutada mulla omadusi ja seeläbi toitainete efektiivsust ja püsivust. Üheks potentsiaalseks võimaluseks põllumajandussektoris tõhusust kasvatada on lämmastikväetiste mõju suurendamine lämmastikinhibiitorite abil.

Eestis esmakordselt Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi poolt läbiviidud vedelsõnnikule ja biogaasi digestaadile mõeldud lämmastikinhibiitori Vizura mõju uurivas katses selgitati selle toimet lämmastiku leostumisele ja N2O lendumisele vedelsõnnikuga väetatud põllumajandusmaal.

Uuring viidi läbi 2016. aastal Kehtna Mõisa OÜle kuuluval talirapsipõllul, mis jagati kontroll- ja katsepõlluosaks, kus esimesele laotati ainult vedelsõnnik, teisele vedelsõnnik (30 t/ha) koos Vizuraga (3 l/ha). Vedelsõnnik on väärtuslik orgaaniline väetis, millega lämmastik viiakse mulda ammooniumi vormis. Märkimisväärne osa mulda viidud lämmastikust kaob aga väetamise ajal ja vahetult peale väetamist. Sõltuvalt keskkonna omadustest muundatakse ammoonium nitrifikatsiooni esimeses etapis kiirelt nitritiks ja seeläbi teises etapis nitraadiks. Aeroobse mulla korral on nitrifikatsioon peamine protsess N2O tekkeks. Kui muld on niiske ja keskkond aeroobne, siis tekib N2O denitrifikatsiooni käigus ühe vaheühendina.

Lämmastikinhibiitori eesmärk on peatada nitrifikatsiooni esimest etappi läbiviiva Nitrosomonas bakteri elutegevus teatud perioodiks. Vizura kasutamise tagajärjel peaks lämmastik kauem ammooniumi vormis püsima, taimed saavad seda pikema aja vältel omastada, lämmastiku ärakanne põllult on väiksem, kulub vähem väetist ning tulemuseks on suurem saak, kuna suurema lämmastiku osakaalu juures toimub ka parem teiste toitainete omastamine.

Looduses on kõik protsessid aga omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad ning lämmastikinhibiitorite efektiivsus sõltub mitmest tegurist, eelkõige mulla omadustest, väetamisest, kasvavast põllukultuurist ja kliimast.

Vizura on vedelsõnnikut või biogaasi digestaati käitlevale põllumajandusettevõttele lisandväärtust pakkuv preparaat, mis vähendab kasuliku lämmastiku lendumist ja leostumist ning tagab tööde paindlikuma ajastamise. 

Vizura toimeaine DMPP toimib vedelsõnniku orgaanilises aines sisalduva ammooniumlämmastiku stabiliseerijana. Läbi nitrifikatsiooniprotsessi aeglustamise suureneb Vizura kasutamisega lämmastiku (N) efektiivsus ja kättesaadavus ning väheneb nitraatlämmastiku (NO3-) leostumine põhjavette ja dilämmastikoksiidi (N2O) lendumine atmosfääri.Väga tähtsaks argumendiks ja eeliseks on ka kasutusaeg, võimaldades laotamist alustada juba madalamatel temperatuuridel kohe hooaja alguses. Vizura seob lämmastiku, tagades selle "aeglase avaldumise" taimedele vajalikul kasvuajal. Kokkuvõttes on taimedel võimalik kasutada rohkem lämmastikku pikemal perioodil juurestiku arengust kuni pikkuskasvuni.Toodet kasutatakse 2-3 l/ha, sõltumata kasutatavast vedelsõnniku kogusest. Vizura segatakse vedelsõnniku hulka, kas vahetult laguunist vedelsõnniku välja laadimisel või jooksvalt laotamise käigus, kasutades spetsiaalset BASF Dosistar suletud dosaatori süsteemi. Dosistar on lihtsasti ühilduv kõikide tänapäevaste laoturmasinatega.

 

Vizura efektiivsuse hindamise puhul peab arvestama, et lämmastikinhibiitorid on suuresti mõjutatud kliimast ja mulla omadustest.

Tõenäoliselt mõjutas Kehtnas uuringutulemusi kohe peale väetamist esinenud intensiivne vihmaperiood, kus mullapooride täitumisel veega võis tekkida anaeroobne keskkond ja nitrifikatsiooni asemel intensiivistus denitrifikatsioon. See võib olla põhjuseks, miks katsepõllul oli N2O voog kogu mõõteperioodi vältel kõrgem kui kontrollpõllul. Samas esines vihmaperioodi kestel ka lühike periood vastupidise olukorraga, kus võis avalduda Vizura mõju. Kuna Vizura eesmärk on ammooniumi stabiliseerimine mullas, siis eeldati selle kõrgemat sisaldust katsepõllul, kuid ammooniumi sisaldus kontroll- ja katsepõllu mullas praktiliselt ei erinenud. Samas peale intensiivset vihmaperioodi, kui keskkond stabiliseerus, tuleb nitraadi puhul hästi välja tendents, kus keskmine kontsentratsioon oli kontrollpõllu mullas selgelt kõrgem kui katsepõllul. Samasugune trend tuli välja ka ammooniumi ja nitraadi leostumise puhul, kus ammooniumi osas kontsentratsioonid mulla drenaaživees praktiliselt ei erinenud, kuid nitraadi leostumine peale vihmaperioodi oli kontrollpõllult kõrgem.

See näitab, et Vizural teatav mõju esines ning lämmastiku stabiliseerimine mullas toimus.

Et hinnata Vizura mõju taimekasvule, võeti ka talirapsi biomassi proovid, kuid nende analüüsimine on hetkel veel pooleli ning sellekohaseid tulemused hetkel veel puuduvad.

Vizura on Eestis alles uus nitrifikatsiooni inhibiitor, mistõttu on oluline viia läbi veel sarnaseid uuringuid siinsetes tingimustes, et suurendada efektiivsust põllul.

 

Hanna Vahter

Tartu ÜlikoolÖkoloogia- ja Maateaduste instituut

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960