Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 10. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Natura 2000 kaitsealade võrgustik on suurim koordineeritud kaitsealade võrgustik maailmas, kuhu kuulub 27 000 ala ning igal aastal antakse Natura 2000 auhind viies kategoorias: kommunikatsioon, looduskaitse, huvide konflikti leevendamine, piiriülene koostöö ja sotsiaalmajanduslik kasu. Tänavu kandideeris auhinnale 75 projekti ja neist valiti igasse kategooriasse viis parimat finalisti. Keskkonnaameti loopealsete projekti hinnati kõrgeimalt projekti positiivse sotsiaalmajandusliku mõju tõttu piirkonnale.

„Loopealsete taastamise projektiga taastatakse 2500 hektarit Lääne-Eestile omaseid kadakasi karjamaid ning luuakse kohalikele talunikele paremad tingimused lammaste, veiste ja hobuste karjatamiseks. Liigirikaste loopealsete säilitamiseks on kõige sobilikum majandamisviis just karjatamine. Meie projekti teeb eriliseks see, et oleme kaasanud ligi 700 inimest, kes on taastamistööde läbiviijad, loomakasvatajad ja eramaadel asuvate loopealsete omanikud – seda kõike selleks, et ühiselt kaitsta meie haruldasi loopealseid,“ lausus Keskkonnaameti projektikoordinaator Annely Esko.

Õhukesemullalised lubjarikkad niidud ehk loopealsed on kogu maailmas väga piiratud levikuga, mis teeb nad globaalselt haruldasteks ja erilist kaitset vajavateks kooslusteks. Lisaks Eestile leidub loopealseid veel ainult Rootsi suurtel saartel, eelkõige Ölandil ja Gotlandil. Selleks, et loopealsele omane liigirikkus taastuks ja säiliks, tuleb kinnikasvanud loopealselt eemaldada männid, vähendada kadakate katvust ning karjatada alal loomi. Ilma karjatamiseta kooslused võsastuvad, kadastuvad ning neile omane liigikoosseis väheneb.

Loopealsete projekti raames on Prantsusmaa Tolousi ülikooli magistrandi Benjamin Hog´i kaasabil teostatud sotsiaalmajandusliku mõju uuring, millest selgub, et paljud Lääne-Eesti elanikud seostavad Eesti saarte eripära justnimelt kadakaste karjamaadega.

„Projektis osalejad on innustunud sellest, et taastatakse neile lapsepõlvest tuttavaid avatud alasid ning need taaselustatakse traditsioonilise maakasutusega, loomade karjatamisega. Samuti selgus uuringust, et inimesi innustab loopealsete karjatamisest saadav majanduslik kasu – taastatud, puhta ja liigirikka taimestikuga alal elavad ja toituvad lambad ning veised, kes annavad omakorda kvaliteetset toodangut,“ ütles Annely Esko.

Euroopa kodanike lemmik projekti poolt saab igaüks hääletada 23. aprillini, loopealsete taastamise projektile saab anda hääle SIIN. Auhinna võitjad kuulutatakse välja 17. mail Euroopa Rohelise Nädala raames toimuval tseremoonial Brüsselis.

HEA TEADA

„Elu loopealsetele“ („LIFE to alvars“) projektiga rajatakse karjatamiseks vajalik taristu, renoveeritakse karjamaade ligipääsuteid, tehakse teavitustööd loopealsete olulisusest ning paigutatakse projektialadele loopealseid tutvustavad infotahvlid. Lisaks otsitakse loopealsetelt saadava lisandväärtuse –  puit, loomaliha ja lambavill – väärindamise võimalusi ning edendatakse ettevõtjate vahelist koostööd, et tagada ellu viidava töö jätkusuutlikus ja suurem sõltumatus toetustest edaspidi.

Projekti partneriteks on Keskkonnaamet, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Projekti rahastavad Euroopa Liidu LIFE+ programm ja SA KIK. Täpsem info on leitav projekti kodulehelt.