Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 12. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

BASFi UK keskkonnamajanduse juht Michael Green rääkis BASFI talveseminaril, et Ühendkuningriigis on järjest enam muudetud keerulisemaks erinevaid põllumajandustootjaid puudutavaid keskkonnanõudeid. See on pannud sealsed põllumehed valiku ette – kas ja kui kaua suudetakse jätkata, et oldaks veel kasumis ja kuidas leida need meetodid, et keskkonda hoides jätkusuutlikult põlde harida.

Taimekasvatuse ja keskkonna teemad on omavahel väga tihedalt seotud. Michael Green’i sõnul on Ühendkuningriigis üheks probleemiks see, et poliitikud ei jaga põllumajandustootjate arusaama, et taimekasvatus on sama oluline kui keskkonnahoid laiemalt ja ka sinna tuleb panustada samaväärselt kui keskkonnakaitsesse panustatakse.

Üks terav probleem on see, et maad, kus midagi kasvatada annaks, napib. „Meil on 4,67 miljonit hektarit haritavat põllumajandusmaad. Aasta-aastalt väheneb meie riigis põllumajandusmaa osakaal. Peamiselt kaob tootmismaa uute elamute, sõidu- ja raudteede alla. Nii on välja arvestatud, et aastaks 2028 kaob tootmisest veel 300-500 tuhat hektarit maad. Meie valitsus tahab ehitada näiteks 2,4 miljonit uut elamut ja seda järgmise kümne aasta jooksul,“ rääkis Green.

Greeni sõnul on liiale mindud ka erinevate keskkonnasnõuetega. Nii on ühed mõjutegurid, mis mõjutavad põllumajanduslikku jätkusuutlikkust erinevad mitmekesistamise teemad, tolmeldajate strateegia mesilastele ja teistele tolmeldajatele, mullatervise tõstmise nõuded ja vee kvaliteedi küsimused.

„Uute prioriteetsete elupaikade loomiseks on kulunud riigis viimastel aastatel näiteks 200 000 hektarit. Mesilaste pärast tahab valitsus näha rohkem mitmekesiseid õitsvaid lillerikkaid elupaiku ja nii väheneb taas tootmismaa osakaal. Mullad on kurnatud ja mõnelt põllult saab uuringute kohaselt veel vaid 30-40 saaki,“ tõi Green näiteid ja lisas, et tänavu jaanuarist muudeti taas Suurbritannias ka väga olulisi rohestamisreegleid.

Põllumehele tähendab see aga seda, et langeb tema ettevõtte tulukõver, sest kasvavad keskkonnanõuded nõuavad erinevaid investeeringuid, ka vähenevad riigis põllumajandustoetused. „Ka on kogu see keskkonnaskeemide rägastik tavalise põllumehe jaoks keeruline, sest tegelikult on ju toimetatud kogu aeg loodust hoidvalt,“ rõhutas Green.

Selle tulemusena on jõutud Suurbritannias sinnamaale, et tuleb vähenevat põllumaad võimalikult optimaalselt kasutada. „Meie peamiseks kultuuriks on nisu ja siin oleme rehkendanud välja, et keskmine saagikus peaks riigis olema 7,5-8,5 tonni hektarilt. Meil on aga kahjuks palju selliseid põllumehi, kes toodavad väiksema saagikusega. Eesmärgiks tasub aga võtta 11,5-13 tonni hektarilt,“ rääkis Green.

Abiks nõu ja praktiliste teadmistega

BASF on siin kindlasti oma tegevusega abiks põllumeestele. „Kohtume ettevõtjatega, teeme palju katseid nii oma katsekeskustes, kui põllumeeste juures kohapeal. See on oluline, sest oleme jõudnud aega, kus kõik lahendused tuleb üles leida, et saavutada piiratud ressursside juures parim saak,“ rääkis Green ja lisas, et nii on järjest enam katsetatud erinevaid agronoomilisi lahendusi ja sama oluline on osata aru saada andmetest, mille saab tänapäevase tehnika abil. „Võtame kasvõi erinevad põllukaardid. Kindlasti tasub ära kasutada info, mille põllumees saab saagi- ja mullakaartidelt. Näiteks neid alasid, mis on vähemsaagikad, need tasuks kasutada ära rohestamisnõuete täitmiseks,“ soovitas Green.

Probleemiks resistentsus

Resistentsus on suurimaks probleemiks eelkõige seal, kus on aastaid taimekaitsega intensiivselt tegeletud. Suurbritannias tekitab põllumeestele suurt peavalu põld-rebasesaba massiline levik, see umbrohi on üks kõige suuremat saagikadu põhjustav umbrohi riigis. Põld-rebasesaba massilise leviku põhjuseks võib pidada eelkõige kehva viljavaheldust ja seetõttu on taim suuremaks probleemiks piirkondades, kus kasvatatakse tihedalt talinisu ja –rapsi.

„Põld-rebasesaba levik viib meie saagid alla. See umbrohi on resistentne paljudele vahenditele. Siin aitab hästi glüfosaat ja maa kaheks kuni kolmeks aastaks kasutamisest väljajätmine. Seega ei saa ma olla nõus keskkonnaorganisatsioonide ettepanekuga ära keelata glüfosaat. Mis oleks siis sellele tootele alternatiiv,“ lausus Green.