Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 13. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Peamine soov oli rahvusvahelistele teadlastele anda edasi Eestis toimunud riikliku haneseire tulemused, mis järgivad hanepopulatsioonide üldisi trende Euroopas,“ rääkis Ojaste. Ainsa erandina tuli Ojaste sõnul välja tuua hallhani ja valgepõsk-lagle, kelle Eestis pesitsevad populatsioonid on 2018. aastaks pigem stabiliseerunud. „Hallhane puhul on märkimisväärne see, et ajaperioodil 1980–2017 on liigi pesitsevate paaride arv langenud umbes 60%, mis tähendab, et nende pikaajaline trend on jätkuvalt langev.“ Küll aga suurenes valgepõsk-lagle arvukus nii pesitseval kui ka läbirändaval asurkonnal kuni 1999. aastani. „Seejärel toimus ka sel liigil märgatav langus ja stabiliseerumine,“ lisas Ojaste. Seevastu on rabahane ja suur-laukhane trend aga tugeval tõusulainel.

27.–30. märtsil 2018 Leedus Klaipedas toimunud Lääne-Palearktist hõlmav WI – IUCN Goose Specialist Group hanekonverents „GOOSE 2018“ põhiteemad olid hanepopulatsioonide arvukuse ja leviku dünaamika, rände- ja pesitsusökoloogia ning hanepopulatsioone mõjutavad ja ohustavad tegurid, nagu inimtegevus (st tuulepargid) ja kliima muutumine. Suulise ettekande „Monitoring of geese in Estonia until 2017“ autorid olid Aivar Leito, Ivar Ojaste, Leho Luigujõe ja Renno Nellis.

Ojaste leiab, et haneseirega jätkamine on kahtlemata vajalik, kuna see annab üldise teadmise hanepopulatsioonidega toimuvast. „Näiteks hämmastas kuulajaid meie hallhane asurkonna negatiivne trend, mille sarnast infot me teist moodi koguda ei saakski.“ Ta lisas, et spetsiifilisemad hanedega seotud probleemid puudutavad ehk hallhane arvukuse madalseisu põhjuseid ja hanekahjude leevendamise meetmeid. Hanede seiret on Eestis järjepidevalt teostatud juba alates 1960ndatest, riikliku seirena alates 1994. aastast. Riikliku seire vastutav täitja on esimesest seireaastast alates olnud maaülikooli juhtivteadur Aivar Leito.