Inspektsioon tuvastas hulga rikkumisi

Inspektsioon tuvastas hulga rikkumisi
Inspektsioon tuvastas hulga rikkumisi

Keskkonnainspektsioon kontrollis talvisel püügihooajal Pärnu lahel ja Peipsi suurjärvel ahvenapüügile kehtestatud kaalupiirangust kinnipidamist, et tagada möödunud aasta lõpus jõustunud piirangu rakendumine. Kontrollitud isikute päevased ahvenasaagid jäid lubatud 15 kilo piiresse, välja arvatud üks juhtum Pärnu lahel. Küll aga tuvastati arvukalt muid kalapüügirikkumisi.

„Selletalvised ahvenasaagid Pärnu lahel olid võrreldes varasemate aastatega oluliselt väiksemad, sest kala oli vähe ja see võis ka olla põhjuseks, et kaalupiirangu rikkumisi ei tuvastatud,“ märkis Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Erik Parts.  

Pärnu lahel kontrollisid inspektorid kokku 936 kalastajat, sealhulgas 862 harrastuspüüdjat ning 74 kutselist kalurit. Tuvastati 62 õiguserikkumist, millest 54 panid toime harrastuskalastajad ja kaheksa kutselised kalurid.

Levinumaks õiguserikkumiseks oli püügiõiguse eest ettenähtud tasu maksmata jätmine ja alamõõduliste kalade püük. „Kõiki alamõõdulise kala püügi juhtumeid ei õnnestunud tõenäoliselt tuvastada, sest Pärnu lahel järelevalvet teinud inspektorite sõnul oli üsna sageli juhtumeid, kus nende lähenedes hakkasid kalastajad püütud kalu jääaukudesse tagasi heitma. Võib arvata, et tegu oli alamõõduliste kaladega,“ selgitas Parts.

Samuti esines korduvalt olukordi, kus kalastajad, saanud teada käimasolevast reidist, heitsid kotid püütud alamõõduliste kaladega jääle ning tulid rannikule ainult mõõdulise kalaga. Inspektorid leidsid ranniku lähedalt jäält 10 kalastajate poolt sinna jäetud kotti kalaga.

Harrastuspüügiga seonduvate rikkumiste tuvastamisel piirdus Keskkonnainspektsioon 25 juhul isiku suulise hoiatamisega, 29 juhul alustati väärteomenetlust. Ligikaudu 20 protsenti  harrastajatega seonduvatest õiguserikkumistest pandi toime väljastpoolt Eestit tulnud kalastajate poolt.

74-st kontrollitud kutselisest kalurist kaheksa puhul tuvastati õiguserikkumine. Levinumaks õiguserikkumiseks oli rannapüügipäeviku täitmisega seonduvate nõuete rikkumine.  

Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo juhataja Dora Kuke sõnul olid Peipsi järvel talvised jääolud head, mis võimaldas nii kutselistel kaluritel kui ka harrastajatel tegeleda aktiivselt püügitegevusega.

Peipsi suurjärvel kontrolliti selle aasta esimese kolme kuuga 341 harrastuspüügiga tegelenud isikut, väärteomenetlusi alustati 17 korral.

„Harrastuspüügi kontrollimisel avastatud probleemid olid seotud püügiõiguse puudumisega ning kalastuskaardiga võrgupüügil tähistuse ja märgistuse nõuetest mitte kinnipidamisega ja püügivahenditele kehtestatud vahekauguste rikkumistega. Ahvenapüügile kehtestatud kaalupiirangu rikkumisi ei tuvastatud,“ täpsustas Kukk.

„Kutselisi kalureid kontrollisime 344 korral ja alustasime 19 väärteomenetlust. Kutselise püügi puhul võib peamiste rikkumistena välja tuua silmasuuruste nõuete rikkumised, lubatud püügivahendite arvu ületamised ning eksimused püügikoguste deklareerimisel,“ lisas Kukk.

Ahvenapüügile kehtestatud päevalimiidi ja muude kalakaitseliste piirangute kohta saab täpsemalt lugeda määrusest „Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2018. aastal“.

Küsimus on eeskätt talvises jääaluses harrastuspüügis, mille puhul on peamiseks püügiobjektiks ahven. Kuna Pärnu lahel ja Peipsi järvel on soodsate jääoludega tuhandeid kalastajaid, kelle püütud ahvenakogused võivad olla märgatavalt suuremad kui isiklikuks tarbeks vaja läheb, siis oli intensiivsem kontroll suunatud just nendele veekogudele.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised