Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 26. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riikliku kaitse alla arvatud ehitismälestiste tõsisele olukorrale on korduvalt tähelepanu juhtinud Riigikontroll. Samuti on Tallinna U?likooli, Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi ja Eesti Kunstiakadeemia uuring toonud ühe mälestiste eraomanikke puudutava probleemina välja, et mälestisele seatud piirangud ja riigi poolt pakutavad toetused ei ole tasakaalus. Võrreldes Riigikontrolli auditis (2007) ja nimetatud uuringus (2014) toodud andmeid omanike teadlikkuse kohta oma kohustustest selgub, et teadlikkus piirangutest ja kohustustest on märkimisväärselt kasvanud, kuid ehitismälestiste olukord on jäänud samaks.

2017. a andmete põhjal on ehitismälestiste olukord läinud halvemaks

Kõigist ehitismälestistest, mida 10. mai 2017. a seisuga on Eestis kokku 5268 ehitist (alla 1% ehitisregistrisse kantud ehitistest), moodustavad talud ja Rebala muinsuskaitseala väikese, kuid rahvuskultuuri seisukohalt olulise osa. Paraku oleme Eesti juubeliaastaks jõudnud olukorda, kus enamuse kaitsealuste talude seisund on hinnatud keskpäraseks või alla selle – rahuldavas seisundis on kokku 17 talu ja halvas 13 talu. Lisaks on üks talu avariiline. Kokku on riikliku kaitse alla arvatud 53 talu.

23 aastat tagasi jõustus valitsuses määrus mälestiste omanikele omanikutoetuste maksmise korra kohta. Esmakordselt maksti talule toetust 2002. aastal. Tänase seisuga on taludele makstud muinsuskaitseameti (MKA) omanikutoetuste eelarvest toetusi 702175,56 eurot. Võttes aluseks toetuste jõustamisest möödunud aja ja mälestistalude arvu, siis on keskmiselt ühele talule makstud 576 eurot aastas. 

Palume kaaluda järgmiste ettepanekute toetamist:

1. Maa-arhitektuuri toetuseks riikliku programmi asutamine.

Teemat on korduvalt arutatud Muinsuskaitse Nõukogus ja viimati tegid sellesisulise üleskutse Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Muinsuskaitse Selts tänavu 29. märtsil. Loodame, et käimasolevas riigi eelarvestrateegia protsessis saab maa-arhitektuuri riiklik toetusprogramm adekvaatse ja olukorra analüüsile vastava lahenduse.

2. Erastamisest laekuva raha suunamine kõigile ehitismälestistele, sh. taludele ja muinsuskaitsealadele.

13. novembril andsid Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Muinsuskaitse Selts rahandusministeeriumile üle oma ettepaneku lisada valitsuse rahastamiskavva omandireformi käigus tagastatud ehitismälestised, sh ehitismälestisena kaitse alla võetud talud. Rahandusministeeriumi eelnõu autorid pidasid vajalikuks ettepanekuga arvestada. Paraku 22. detsembril valitsuses vastu võetud määrus seda ettepanekut enam ei arvestanud ning nüüd, kui õiguskantsleri sekkumise tulemusel on otsuse tegemine Riigikogu käes, palume uuesti kõigi ehitismälestiste vajadusi arvestada.

Olukord, kus arhitektuurimälestiste restaureerimise toetussumma on 0,0073 protsenti riigieelarvest ei ole pikalt jätkusuutlik.

Loe pöördumise täisteksti SIIT.

Mälestistalude ühendus

 Toetatakse väärtusliku taluarhitektuuri renoveerimist

LOE LISAKS: