Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 30. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kuigi põlevkivituha positiivset mõju lisasaagikusele ja mulla pH neutraliseerimisele on varemgi päris palju mõõdetud ja kaardistatud, puudus just viimaste aastate jooksul tehtud põllukatse, mis oleks monitoorinud lendtuha mõju saagile,“ sõnas Eesti Energia kütuste portfellihaldur Lauri Laanemäe. Et Enefixi mahelubiväetisena registreerida, on lisaks lubiväetise positiivsete omaduste kirjeldusele tarvis ka tegelikest põllukatsetest saadud infot. „Oleme koostöös Mahetootjate Nõu- ja Jõukojaga läbi viinud katsed, mille tulemused lubavad edasi liikuda ning registreerida põlevkivituhk mahepõllunduses lubatud lubiväetisena,“ lisas Laanemäe.

Valli Loide: Muldade lupjamisvajadus kasvab

Mikk Tagel: Põlevkivi lendtuha näol on tegemist efektiivse meliorandiga

Jaak Läänemets: Lupjamise teema on väga aktuaalne

Marek Kruusla: Põllumajandussaaduste tootjatena kanname vastutust kogukonna ees

Mahekoda alustas põllukatseid 2016. aasta novembris ning nende tegemisel võeti arvesse mahepõllumajanduse eripära ning katsemetoodikasse toodi sisse võimalikult palju uusi lähenemisi. Eesti mahetootjaid ühendava organisatsiooni Mahetootjate Nõu- ja Jõukoja juhatuse liige Margus Ess näeb põlevkivituhast Enefixi mullaparendajal perspektiivi ja võimalusi mahepõllumajanduses. „Erineva suurusega katsealad paiknevad Jõgeva maakonnas Lilastveres ning Ida-Virumaal Ulvis. Suurimal katsepõllul kasvas 2017. aastal väga korraliku agrofooniga tavakanep. Väiksemal katsepõllul järgisime pärast põlevkivituha laotamist mahenõudeid ning midagi muud me põlluga teistmoodi ei teinud. Väiksemal põllul kasvas 2017. aastal suvinisu ja põldhernes ning saagilisa moodustas 150–830 kg/ha. Katsed näitasid, et Enefixi looduslik päritolu, väga rikkalik mineraalainete sisaldus ning mulla happelisust neutraliseeriv aluseline koostis teevad mullaparendajast vajaliku ja sobiliku toote ka mahepõllumajanduses tegutsevatele ettevõtetele,“ sõnas Margus Ess.

Eesti Energia pakkus põllumeestele katsetamiseks kolme põlevkivituha sorti normidega 1, 2 ja 3 t/ha ning ka mõnda suuremate normidega erivarianti. Kui Enefix ja Enefix Pluss on põllumeestele tuttavad tooted, siis kolmandas katses kasutatud põlevkivituhk on nn uudistoode ja peaks põllumeesteni jõudma alanud kevadel. Tegemist on Eesti Energia uute katelde tuhaga, kus põlemistemperatuur on madalam. Ka uus toode sai katsetes häid tulemusi.

Põlevkivist elektri tootmisel eraldatakse suitsugaasidest kõrge kaltsiumisisaldusega lendtuhk, mis on keskkonnale ohutu ja sobib muldade lupjamiseks. Põlevkivituhka on Eesti põldudel kasutatud alates 1960ndatest aastatest. Eesti Energia alustas 2016. aastal Enefixi kaubamärgi all põlevkivituhast mullaparendaja hulgimüüki põllumajandus- ja aiandusettevõtetele. Tänavu märtsis müüs ettevõte viimase viie aasta rekordkoguse tuhka – üle 20 000 tonni, millest 11 000 tonni läks põllumajandusele ja ülejäänud kogus ehitusvaldkonda.

Põlevkivituha senisest suurem taaskasutamine aitab suurendada põlevkivist saadavat väärtust ning kasutada energiatootmisel tekkivaid kõrvalsaadusi efektiivselt ja keskkonnasäästlikult. Infot Enefixi mullaparendaja kohta on võimalik leida aadressilt www.enefix.eu.