Mis toimus põllumajandus­börsidel esimeses kvartalis?

Mis toimus põllumajandusbörsidel esimeses kvartalis?
Mis toimus põllumajandusbörsidel esimeses kvartalis?

Aasta esimene kvartal oli tooraineturgude jaoks heitlik. Venemaa ja Ukraina domineerivad jätkuvalt teraviljade eksporditurge, mille tõttu on Euroopa hinnad surve alla sattunud.

Piimaturul toimus aasta alguses mõningane taastumine, aga Euroopa Liidu tugiostud on turgu solkinud ja tekitanud suured varud, mis panid kooritud piima pulbri hinnad ELis kiiresti kukkuma. Tõsi küll, tugiostud on lõpetatud ja see on aidanud globaalset piimaturgu veidi stabiliseerida.

Kakao üllatas esimeses kvartalis 35protsendilise hinnatõusuga, sest saagiootused on järjest vähenenud. Suhkruhinnad kukkusid aga kolmandiku võrra, sest tootmine saab olema prognoositust suurem.

Kütuseturul on olukord viimase kuu jooksul stabiliseerunud, sest naftaturul on toimunud külgsuunas liikumine. Arvatakse, et hinnad väga palju kõrgemale ei tohiks tõusta.

Nisuturgu kosutas suur pakane

Jaanuaris ja veebruari alguses toetas globaalset nisuturgu Põhja-Ameerika kuiv ilm, mis vähendas sealseid saagiootusi. Aasta alguses oli seis eksporditurgudel aga jätkuvalt kehv, sest Musta mere piirkonna tonnihinnad olid kohati 20 dollari võrra odavamad kui Prantsusmaa omad.

Eksporditurgu domineerisid esimeses kvartalis väga selgelt Ukraina ja Venemaa. Tõsi, osaliselt on rubla mõõdukas kallinemine ja naftahindade tõus seda tagasi hoidnud.

Esimest kvartalit iseloomustas ka asjaolu, et Euroopa ekspordiprognoose vähendati järjepanu. Arvatakse, et kohalikud varud suurenevad veelgi. See pani toidunisu hinna aasta alguses langema.

Veebruari keskpaigaks oli olukord juba mõneti paranenud – toidunisu hind tõusis tagasi 160 euroni (lähim futuur) ning põhjuseks võib pidada euro nõrgenemist, mis parandas olukorda eksporditurgudel. Osalt aitas kaasa ka söödanõudluse paranemine.

Fundamentaalne seis jätkuvalt kehv

Tõsi küll, fundamentaalset pilti vaadates oli seis jätkuvalt kehv, sest ekspordimahud olid eelmise aastaga võrreldes viiendiku võrra väiksemad.

Veebruari lõpus tabas Euroopat aga tugev külmalaine, mis pani hinnad uuesti kallinema. Euroopas polnud mitmetes piirkondades piisavalt lumekatet ning kardeti, et teraviljad võivad suuri kahjustusi saada. Toetust lisas ka Argentina, kus olukord oli vastupidine – ilm oli liiga kuiv ja kuum, mis vähendas sealsete teraviljade saagikust. See viis Pariisi toidunisu hinna märtsi alguseks 169 euroni tonnist.

Märtsi keskpaigas aga selgus, et külmakahjud on küllaltki minimaalsed ning see pani toidunisu uuesti odavnema. Kvartali lõikes kallines toidunisu kokkuvõttes 0,8 protsenti ja tonn maksis märtsi lõpuks 163,75 eurot.

Toidunisu hind
Toidunisu hind

Rapsiseemnete turg stabiliseerunud

Jaanuaris teatas UkrAgroConsult, et Ukraina rapsiseemnete toodang võib 2018-19 hooajal olla mitme aasta suurim, sest farmerite seas on tooraine populaarsus kasvanud. Prognoositakse, et toodang saab olema ligi 2,5 miljonit tonni. Euroopa Liit on suurim Ukraina rapsiseemnete importija, mis tähendab, et see seadis hinnad täiendava surve alla.

Veebruaris toetas külm ilm ja Argentina probleemid siiski ka rapsiseemnete turgu. Tonnihind tõusis vahepeal 357 euroni.

Kvartali lõikes langes rapsiseemnete hind aga 1,3 protsenti, 348,3 euroni tonnist.

Rapsi hind
Rapsi hind

Euroopa survestab jätkuvalt piimaturgu

Aasta algas piimaturule positiivselt ning turuosalised lootsid, et olukord ei saa kehvemaks minna. Globaalselt pidas see paika, aga Euroopas kukkusid hinnad kvartali keskpaigas viimase 17 aasta madalaima tasemeni.

Nii Uus-Meremaad kui ka Austraaliat tabas aasta alguses kuiv ilm, mis mõjutas sealset piimatoodangut. Piimahinnad kallinesid GlobalDairyTrade oksjonil aasta alguses kolm korda järjest. 6. veebruaril toimunud oksjonil tõusid piimahinnad lausa 5,9 protsenti, mis on suurim kasv alates 2016. aasta novembrist.

Kvartali teises pooles turud veidi langesid. Peamiseks süüdlaseks peetakse Euroopat. Nimelt on Euroopa Liit teinud piimaturul suuri tugioste, mis on paisutanud varud väga suureks. Tõsi küll, nüüd on tugiostud ära lõpetatud, aga turg on jätkuvalt surve all. Ka Uus-Meremaa ilmastikuolud paranesid.

ÜRO põllumajandusorganisatsioon (FAO) teatas, et nõudlus on piimaturul mõneti küll taastunud, aga ekspordipakkumine kasvab. See on ka põhjus, miks piimahinnad on madalal püsinud.

Euroopa langes kooritud piima pulbri hind kvartaliga lausa 15 protsenti, 1244 euroni tonnist.

Kooritud piima pulbri aprillikuu futuur
Kooritud piima pulbri aprillikuu futuur

Kakao hinnad tõusid järsult

Kakao hind hakkas kvartali esimeses pooles kiiresti tõusma, sest 2017/18 hooajal peaks globaalne ülejääk olema oodatust väiksem. Kallinemisele on kaasa aidanud ka Euroopa kakaovarude vähenemine – see on seotud globaalse majanduskasvu paranemisega, mis on tugevdanud nõudlust.

Veebruari lõpus ja märtsi alguses tabas Lääne-Aafrikat ebasoodne ilm, mis pani turuosalised muretsema – kardeti, et toodang saab olema oodatust väiksem. Kakao hind tõusis paari nädalaga 12 protsenti.

„Aafrikas on kuiv ja kuum ilm, mis on tekitanud kakaokasvatajatele palju muret,“ teatas Rahvusvaheline Kakaoorganisatsioon märtsi alguses. „Osad regioonid on saanud piisavalt vihma ja muld on hea, aga paljudes teistes regioonides on olukord kehv.“’

Kakao tonnihind tõusis kvartaliga 35 protsenti, 2556 dollarini.

Kakao hind
Kakao hind

Suhkru pakkumine kasvab kiiremini kui nõudlus

Suhkruturgu on surve all hoidnud varude suurenemine – see peaks järgmisel hooajal läbi saama, aga hinnad on ikkagi väga madalale kukkunud. Näiteks Austraalia toorainete büroo (Abares) prognoosib, et suhkrufutuuride keskmine hind kukub järgmisel hooajal (18/19) 12,7 dollarisendini naelast. Tegemist oleks viimase 11 aasta madalaima tasemega.

„2018-19 hooajal peaks hinnad kukkuma veel 9 protsenti,“ teatas Abares märtsi alguses. „Maailma suhkrupakkumine kasvab lühiajaliselt kiiremini kui nõudlus. 2017-18 hooajal on tootmine olnud rekordiline.“

Suhkru naela hind (maikuu futuur) kukkus märtsi alguseks 12,5 dollarini. Järgmise aasta maiks oodatakse futuuriturgudel 14,2 naelast hinda. Seega on investorid tunduvalt optimistlikumad kui Abares.

Kvartaliga odavnes suhkur lausa 18,5 protsenti ning nael maksis märtsi lõpuks 12,35 dollarit.

Suhkru hind
Suhkru hind

Puuvilla jaoks algas uus aasta eksporditurgudel positiivselt. Aasta alguses tõusis puuvilla hind 8 kuu kõrgeima tasemeni. Tõsi, tootmine ja varud veidi kasvavad, aga nõudlus tugevneb ja see pakub hindadele toetust.

Naftaturg on küllaltki kõrgel tasemel stabiliseerunud

Naftaturg rühkis esimeses kvartalis ülespoole, vaatamata sellele, et aktsiaturgudel toimus mitmeid šokke.

Aasta alguses ületas Brenti toornafta 70 dollari piiri – viimati oli hind nii kõrgel 2014. aasta detsembris. Naftakartell ja OPEC on sõlminud tootmispiirangute kokkuleppe, millest on üle ootuste hästi ka kinni peetud. Maailma majanduskasv on taganud aga nõudluse kasvu, mis on naftale pakkunud täiendavat toetust.

Ka USA naftavarud vähenesid vahepeal 10 nädalaga ligi 50 miljoni barreli võrra. Just Ühendriikide kildanafta tootjad on hoidnud turgu surve all, sest nad on hinnatõusudele reageerinud uute puurtornide tööle panemisega. See hoidis kvartali lõpus hinnad 60-70 dollari vahemikus.

70 dollarist naftahinda peetaksegi piiriks, kust alates Ühendriikide naftafirmad oma tootmist agressiivselt tõstma hakkavad. Seega on küllaltki tõenäoline, et nafta liigub koos kütusehindadega tänavu külgsuunas.

Samas tasub välja tuua, et esimeses kvartalis mõjutas naftahindu suuresti ka aktsiaturgude ebaharilikult kõrge volatiilsus – see tekitas suuri hinnakõikumisi ka kütuseturul. Kui turgude volatiilsus jätkub, siis võib oodata suuremaid hinnakõikumisi ka tulevikus.

Bensiini tonnihind tõusis kvartaliga maailmaturul 5,9 protsenti, 634,25 dollarini.

Bensiini hind
Bensiini hind

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Dotnuva Baltic otsib müügijuhti / tootejuhti

DOTNUVA BALTIC AS

25. mai 2018

Uudised