Muudeti kalapüügi eeskirja ja pikeneb haugipüügi­keeld

Kalapüügieeskirjas muutusid silmasuurused ja pikeneb haugipüügikeeld
Kalapüügieeskirjas muutusid silmasuurused ja pikeneb haugipüügikeeld

Valitsuses kinnitati muudatused kalapüügieeskirjas, millega ennekõike muudeti silmasuurusi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel.

Eile, 3. mail kinnitati valitsuses muudatused kalapüügieeskirjas, millega ennekõike muudeti silmasuurusi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel.

Silmasuuruse muudatused võimaldavad kaluritel paremini kaasa aidata meie kalavarude hea seisundi saavutamisele. Muudatuste tegemisel on võetud arvesse Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ettepanekuid.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutatavate tindimõrdade pära silmasuurus võib edaspidi olla kuni 10 millimeetrit. Teistes mõrra osades silmasuurusi ei kehtestata. See silmasuuruste täpsustamine lihtsustab nii kalurite kui keskkonnainspektsiooni tööd, suurendades paindlikkust mõrdade ehitamisel.

Kaldavõrgu minimaalne silmasuurust suurendatakse seniselt 56-lt millimeetrilt 60-le millimeetrile ning see tuleneb Eesti-Vene kalapüügikomisjonis saavutatud kokkuleppest. Nn särjevõrke väiksema silmaga kui 60 millimeetrit enam ei kasutata.

Muudetakse ka Võrtsjärves kasutatavate mõrdade silmasuuruseid. Edaspidi peab võrgusilm mõrrapäras olema vähemalt 32 millimeetrit ning mõrra kari- ja juhtaias vähemalt 44 millimeetrit. Eeskätt mõjutab mõrrapära lubatud silmasuurus koha noorjärke teisel eluaastal, mil nad sõltuvalt kasvutempost kipuvad mingil ajal suurel hulgal mõrrapära silmadesse kinni jääma. Näiteks paar millimeetrit väiksemasse silma takerdub teise aasta kohapõlvkond püügihooajal vähem.

"Võrtsjärve mõrra silmasuuruse muutmine mõjutab positiivselt suurt osa Võrtsjärve kalureid, kes saavad oma tegevust jätkata kulutusi tegemata. Kalavarudele see negatiivset mõju ei avalda," selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

2019. aastast tuuakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 15 päeva varasemaks ka haugi püügikeeld, mida pikendatakse viie päeva võrra. Püügikeeld kehtib 1. aprillist – 5. maini senise 15. aprilli - 15. mai asemel. Selle põhjuseks on veekogude temperatuuride muutused viimaste aastakümnete jooksul, mistõttu on kudemine nihkunud varasemale ajale. Samas kaitstakse keeluaja pikendamisega ka kudema siirduvaid kalu.

Tegemist on muudatusega, millega ühtlustatakse piiriveekogudel püügikeelu kestust mõlemas riigis. "Püügipiirangute pikendamine viie päeva võrra mõjub positiivselt eelkõige haugivarudele. Ühtlasi suurendab see tulevikus püügivõimalusi ja saaki, mis võimaldab ka suuremat tulu teenida," lisas Kiisler.

Lisaks muudetakse merel nakkevõrkude ja raamvõrkude silma mõõtmise metoodikat nii, et seda tehakse edaspidi mõõtekiiluga elektroonilise mõõteseadme asemel. Muudatus on puhtalt praktilise taustaga, kuna Euroopa Liidu poolt määratud elektrooniline mõõteseade töötab liiga suure jõuga meil kasutatavate peeneniidiliste võrkude jaoks ja venitab mõõtmisel silmad välja ja annab seetõttu vale tulemuse.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Dotnuva Baltic otsib müügijuhti / tootejuhti

DOTNUVA BALTIC AS

25. mai 2018

Uudised