Mahetootjad kasvu ootuses

Saidafarmis saavad lehmad ka õues olla.
Saidafarmis saavad lehmad ka õues olla.

Kuigi mahepõllumajandusliku maa pind on Eestis jõudsalt kasvanud, siis jäi märtsi keskel Türil toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverentsil Maheturg 2018 mitme toidutöösturi sõnavõtust kõlama mõte, et mahetöötlemise laiendamist takistab vajaliku tooraine nappus. Mahtoodete nõudlus on kasvanud nii Eestis kui eksportturgudel.

Möödunud aasta lõpuks oli Eestis 199 947 ha mahepõllumajanduslikku maad ja 1888 mahetootjat, aastaga on mahemaa pind suurenenud 8% ja tootjate arv 7,5%.

Konverentsil „Maheturg 2018: tooraine tootjast mahetoodete edukaks eksporti­jaks” otsiti võimalusi, kuidas kasutada ära Eesti hea mahepõllumajanduse potentsiaal ning suurendada mahetoorai­nest valmistoodete valmistamist ja eksporti. Põllumajanduskoja hinnangul on mahepind Eestis kiiresti kasvanud ja loonud hea baasi ma­hetoodangu suurendamiseks. Peaksime nüüd keskenduma mahetoodete väärtusahelate arendamisele, et tarbijateni jõuaks üha enam mahetoitu, seda nii kodu- kui välisturgudel. Kitsaskohaks on mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatustoodangu vähene väärindamine ja töödeldud toodangu eks­port.

Huvi mahetoodete toot­mi­se vastu on jõudsalt kasvanud. Eestis oli möödunud aastal 186 mahetöötlemise ettevõtet. 2015. aastal ulatus mahetoodete eksport 15,6 miljoni euroni, möödunud aastal eksporditi mahe­too­dangut hinnanguliselt juba 26 miljoni euro väärtuses.

Mahemajanduse tervikprogramm

Konverentsi avaettekande teinud Sigmar Suu Maaeluministeeriumist tõi esile, et mahetoodang moodustas 2016. aastal 8% Eesti põllumajanduse kogutoodangust, mis on üsna hästi vastavuses mahepõllumajanduse osakaaluga maakasutuses. Mahemajanduse tervikprogrammist rääkides rõhutas ta koostöö, arutelude ja teadmiste vahetuse tähtsust. Programmi elluviimiseks on oluline, et teemale tuleb läheneda tarneahela põhiselt – ahelas on kitsaskohti, millele tuleks keskenduda. Oluline on ka eksporti soodustavad tegevused, nt osalemine mahemessidel välisturgudele sisenemiseks.

Mahemajanduse tervikprogramm tugineb neljale sambale – põllumajandus ja toit, mets, loodusfarmaatsia ning turism. Üheks peamiseks valdkonnaks on siiski põllumajandus ja toit, kus on eesmärgiks seatud mahetoodete ekspordi suurendamine 50 miljoni euroni, mis tähendab lähema kolme aasta jooksul maheekspordi kahekordistamist. Suu sõnul vajaks arutelu, kas see on piisavalt ambitsioonikas eesmärk.

Tervikprogrammis on üheks üsna keeruliseks valdkonnaks metsandusega seonduv. Toidu seisukohalt on oluline korjealade mahetunnustamine, samas metsandussektor pole näinud vajadust „mahestandardile“ üleminemiseks. Ka turismi valdkonnas ei tunta vajadust ökostandardi rakendamiseks, pigem soovitakse edasi arendada olemasolevaid standardeid (Roheline Võti, EHE). Farmaatsia ja kosmeetika valdkonnas on loodustoodete tähtsus suur – see on isegi miinimumtasemeks välisturgudele sisenemisel.

Valitsus on mahemajanduse tervikprogrammi tegevused heaks kiitnud, kuid soovinud, et täpsustatakse mahepinna laiendamise eesmärki. Mahepinna suurendamine põllumajanduses viib täiendava rahalise ressursi vajaduseni, samuti vajab metsapinna mahetunnustamise eesmärk täpsustamist, seegi on seotud kuludega. Esialgselt oli kava, et Eesti pinnast 51% võiks olla mahe, kuid see vajab veel arutelusid ja kokkuleppeid ministeeriumide vahel.

Mahetootmisel on kindlasti olemas selge roll ka hetkel koostatavas põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030. Mahetoomine on tihedalt seotud nii keskkonna- kui majanduse valdkonnaga.

Usaldusväärsus on mahetootmise alus

Üheks keskseks aruteluteemaks kerkis konverentsil mahetootmise usaldusväärsuse tagamine, mis on tihedalt seotud kontrolliga. Anu Nemvalts Põllumajandusametist tõi esile, et Euroopa Komisjoni raporti kohaselt võib rikkumiste esinemise sageduse poolest olukorda Eestis pidada heaks. Siiski märkis ta üldise probleemina, et rikkumiste korral on väga keeruline tuvastada probleemi põhjustajat. Euroopa Komisjoni andmetest selgub, et 82% juhtudest rikkumise põhjustajat tuvastada ei suudetud. Selle valguses on kõige tõhusam probleemide ennetamine. Ta rõhutas, et usaldusväärus on ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks eelkõige ettevõtja enda huvi. Arutelu käigus toodi välja, et turuosalised peavad olema tähelepanelikud ning panustama kontrollitavuse ja usaldusväärsuse tagamiseks. Ka maheteraviljaühistu Wiru Vili juht Hardo Vahemäe ütles, et peame pingutama, et Eesti tootjate usaldusväärsus oleks tagatud. Usaldusväärsuse kaotamisel on väga tõsised tagajärjed.

Mahepõllumajandus on kasvav trend

Konverentsil esinejad nägid mahepõllumajanduses suurt potentsiaali. MTÜ Liivimaa Lihaveis eestvedaja Katrin Noorkõiv rõhutas, et mahepõllumajandus on kasvutrendis ja see on vald­kond, kus te­gut­sevad keskmisest nooremad inimesed. Samuti tundis ta mu­ret, et kui mu­jal maailmas nähakse mahetootmist majandusliku võimalusena, siis Eestis mahe­põllumajanduse kuvand kehvapoolne.

Maheveiseliha väärtusahela ja ekspordi arendamisest rääkides märkis Noorkõiv, et Eesti on rohumaade liigirikkuse osas maailmas esimesel kohal. See annab suurepärase võimaluse nö „rohumaa“ kontseptsiooni turundamiseks – selles tooteportfellis võiks olla nii liha, piim kui mesi. Peame eksportturgudel eristuma, sest ilmselgelt ei suuda Eesti tootjad hinna osas konkureerida suurte veiselihatootmise maadega. Eesti veiselihale näeb ta prioriteetse turuna Euroopat.

Mahekuvand on Eesti võimalus

Nii Saa­­re­maa Piimatööstuse juht Ülo Kivine kui OÜ Moe juht Sven Ivanov tõid mahetootmise laiendamist takistava tegurina välja nappust mahepiima ja -teravilja kättesaadavusel. Mõlemad ettevõtjad avaldasid tugevat toetust ka Orga­nic Estonia ideele.

Sven Ivanovi hinnangul peaksime maheargumenti kasutama kõikjal, kus see on võimalik. Näiteks alkoholi turustamisel on nad enda vastu huvi äratanud just mahetoodete kaudu. Samas on toote müümisel väga oluline ka kogu tootmisprotsessi keskkonnasõbralikkus. Rakvere Piiritustehasele on väga palju andnud juurde hakkpuidu kasutamine tootmises.

Ta avaldas kahetsust, et mahemajanduse tervikprogrammile pole leitud rahalist katet. Oluline on, et Eesti vabaneks Ida-Euroopa kuvandist. Märksa parem oleks kuvand, et oleme pärit „hullumeelselt mahemaalt“, kus kõik on mahe – toit on mahe ja taburet on mahe. Ivanovi hinnangul on Eesti mahekaer täna turundusargument kogu Eestile, kuna oleme selles segmendis eksportturgudel olulised tegijad. Peaksime rõhuma olemasolevatele tugevustele.

Ka metsa ja puidu sektoris peaks mahesertifikaati kasutama, kui see on võimalik tagada mõistlike kuludega. See annab meie tootele, olgu selleks puitmaja või taburet, erilisuse. Organic Estonia oleks tugev bränd, kui sellel on sisu taga (51% maast on mahe). Selle nimel tasub pingutada! Kui me ise usume endasse, siis usuvad meisse ka teised. Kui me ise ei usu, siis pole lootustki.

Eksporti takistab mahepiima puudus

Saaremaa Piimatööstus on mahetootmise arendamisega tegelenud kaks aastat. Tööstuse juht Ülo Kivine rõhutas konverentsil, et mahetoode on lisandväärtuse eriline tase. Kivise sõnul alustati kaks aastat tagasi, eelkõige eesmärgiga toota juustu ekspordiks. Kahkuks ei suuda Saaremaa Piimatööstus ekspordinõudlust katta, sest toorainet ei jätku. See sunnib piirama mahutoodete müüki ja keskenduma bränditud toodetele nii kodu- kui eksportturgudel. Tänaseks on mahetoodete arendusega edasi mindud, turule on toodud lahja juust ja ka suitsutatud kadakajuust. Kevadel tahetakse välja tuua mahe joogipiim.

Nagu öeldud, on probleemiks mahepiima kättesaadavus ja hooajalisus tööstuse traditsioonilistes varumispiirkondades Saare- ja Hiiumaal, mis on pannud neid mahepiima otsima ka mandrilt. Kahjuks on mahelehmi Eestis vähe ja tootmise killustatus on tööstuse vaatest suur väljakutse.

Kivise unistuseks on, et Hiiumaast saaks mahepiimasaar. Kui tooraine osas oleks suurem kindlus, siis mõtleks Saaremaa Piimatööstus ka eraldi mahetöötlemise üksuse loomisele, sest Kivine näeb ka siseturul mahetoodetele suurt potentsiaali, näiteks laste toitlustamise valdkonnas lasteaedades ja koolides.

Konverentsil osalenud mahekarjakasvatajad Juhan Särgava ja Meelis Mõtus tunnustasid Saaremaa Piimatööstuse tegevust, märkides, et saarlased on laiendanud mahetoodete sortimenti letis, mis toob tarbijaid juurde ja arendab kogu mahesektorit. Võrumaa mahetootja Mõtus tõi lisaks esile, et mahepiima hind on märksa stabiilsem kui tavapiima sektoris, mis võiks olla argument mahepiima tootmise suurendamiseks.

Prisma Peremarketi ostujuht Tiia Karu kinnitas konverentsi kokku võttes, et mahetootmine on tulevikusuund. Ta rõhutas, et konkurentsis ellu jäämiseks peab kindlasti kaasa minema muutustega. Väga oluline on jälgida trende noorte hulgas – nende jaoks on keskkonna teema väga oluline. Kodumaiste väärindatud mahetoodete kättesaadavus on täna tõsiseks probleemiks. Kui kodumaised tootjad ei suuda mingit toodet pakkuda, siis see tühimik täidetakse kiiresti importtoodete poolt.

Roomet Sõrmus
EPKK juhatuse esimees

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised